Mondo's volunteers in Ghana

Seljataga on 15 tundi bussisōitu ning savannist on saanud troopiline vihmamets-olen jōudnud Lōuna-Ghanasse. Piirkonda kus muretute regge-rütmide saatel veedavad oma viimaseid päevi kõik Saksa, Briti, Hollandi ja USA vabatahtlikud. Enamasti on tegemist puberteediohtu neidude ja mōne noorhärraga, kes kohalikes koolides ja rahvusparkides kalli raha eest tööd teha saavad. Vabatahtlikkusest on saanud siin omaette äri, kus lääne kompaniid kasseerivad noortelt maailmaparandajatelt mitutuhat eurot ning paigutavad nad siis mōnda kooli ning muretsevad kohaliku perekonna, kellega vabatahtlik elaks. Lisaks nendele noortele vōib siin veel kohata mōnda üksikut backpackerit, keda Ebola uudised kohutanud ei ole (tegelikult Ghanas juhtumeid ei ole) ning kreisisid expate, kes on kōik Ghanast lummatud ning ei tahagi mōelda Euroopasse vōi Ameerikasse naasmise peale. Ahjaa mōne Hiinlase vōib ka leida, kes teid ehitama on tulnud ning väga üksiku vanema briti naise, kes siia noori mehi on nautima tulnud. Ku...

Viimane nädal Kongo külas on täis vastakaid emotsioone. Ühest küljest olen harjunud lahkumistega ja ega Põhja-Ghanasse niikuinii päriselt jääda ei sooviks, aga teisalt tunnen, et alles nüüd sain õige töörütmi sisse ning mis kõige tähtsam kohalike usalduse. Koolidirektorid ja õpetajad helistavad kutsetega, avastan järjest uusi ja mõnusaid viludaid kohti, mootorrattasõit muutub juba veidi julgemaks ning lapsed muutuvad saavad üha enam lähedasemateks. Õpetajad ja koolijuhid nõuavad pidu aga seda ei saa kahjuks neile lubada, kui Eestis oleme harjunud, et sõpradega väljas käijes maksab igaüks oma osa siis siin sõna you are invited (oled kutsutud) tähendab automaatselt, et pead ka kõigi eest maksma. Eks olen ise seda hüve korduvalt nautinud, sest käime päris tihti haridustegelastega kohalikke pubisid avastamas (minu koolasõltuvus on tagasi, Eestis olin juba üle aastakese puhas aga siin kui kangemat kraami ei soovi siis laimivett ja  alkoholivabu mohhiitosid pakkuda ei ole. Seega suhkr...

Sellel nädalal keskendusin põhiliselt tundide andmisele-käisin Yakotis, Zuas, Kontintaabigis ning Dagliga koolis teadusainete tunde andmas. Iga kool oli eelnevalt oma teemad ning soovid edastanud ning selle põhjal olin valmistanud ette tunnid, mis oleks võimalikult loomingulised, koos mängude ja uurimustega. Kontintaabigi direktoril oli lausa kolm teemat, mis tema enda teadusõpetajale muresid valmistavad-päikesesüsteem, pärilikkus ja organismide keemiline koostis.  See kool on suhteliselt perifeerias ning minu ootused õpilaste osas olid madalad, aga seda suurem oli mu üllatus, kui nägin kui mõnusalt 9 klassi õpilased kaasa rääkisid  ja analüüsisid. Need tegevused ei ole just kõige levinumad praktikad siin Ghanas. Meil tuli juttu elu võimalikkusest teistel planeetidel ning Marsi koloniseerimise ideest, evolutsiooniteooriast ning inimese põlvnemisest ning lapse soo valimisest. Evolutsiooniteooria on siin küll riiklikus õppekavas aga samas on alates alusharidusest rõhutatud, et...

Eile tähistas Ghana oma 58ndat Briti krooni alt vabanemise päeva. Selle päeva auks kogunesid koolid kokku Nangodi külla, et osaleda iga aastasel paraadil. Iga kool oli veidi oma paraadkõnnakut modifitseerinud ning kooli esindustiim oli põhjalikult valitud ja treenitud. Kui käisin paar päeva enne Nagodi koolis koolitust tegemas saime terve koolituse aja, mis kesktis üle 3 tunni, kuulata trummimängu saatel marsisamme ning piiludes välja nägin natukene närvilisi õpetajaid oksakestega oma parimaid rivistujaid dresseerimas. Sel hetkel oli mul küll kummaline tunne, et miks peaks orjusest vabanemist tähistama sellisel viisil aga sündmusel ise osaledes ning nähes lisaks õpetajatele marssimas veel  juuksurieid, sanitaartöötajaid, arste ja õmblejad, ning tunnetades kogu seda energiat, mis Nangodi staadionil valitses oli orjapidaja ning masteri suhte võrdlus koheselt kadunud. Eks oksakesed ja karjumine ole lihtsalt vana kooli õpetamismetoodika, mis siit riigist veel täielikult kadunud ei ol...

Joogipakkidest heegeldatud keksukummiga Elektrikatkestused on muutunud juba peaaegu igapäevaseks praktikaks. Suur osa riigi energiast tuleb Volta peal olevast hüdroelektrijaamast ja kuiv kliima teeb siin oma töö. Burkina kasutab ka kõvasti hüdroenergiat ning enne kui Volta Ghanasse suubub on see tühjaks imetud. Accras inimesed streigivad, aga siin põhjas, kus vaid vähestel on kodud elektriga ühendatud teeb see meelehärmi vaid solimeedele (valged inimesed). Peale minu ja Minni on meid siin Kongos kokku kuus. Mõni nädal tagasi saabusid siia neli USA vabatahtlikku, kellega koos on väga mõnus õhtuti kuuvalgel muljetada, nad on siin viimased 6 aastat käinud paari nädala kaupa ja teavad rääkida huvitavaid lugusid piirkonna arengust. Ja kui aus olla siis ega ka minul need elektrikatkestused väga kulmu kortsu võta, sest küünlavalgel süüa on täitsa tore ning ilmad on veidi külmemaks läinud, seega öösel saab ilusatsi ilma tiivikuta magada. Vahepealsetes 40+ kraadides ma seda muid...

1 kohaga kaasnes jalgpall Kui koolivorm on tihtipeale katkine ja vana siis jalgpallivorm on alati briljantne Kohtunik Evans õnnitlemas võitjaid Jalgpallurid pistavad rinda 40 kradise kuumusega Koos minuga lendasid Ghanasse ka viis jalgpalli, mis olid annetatud ühe vahva Eesti poisi poolt. Sellest annetusest sai alguse meeleolukas jalkavõistluste sari Mathias cup 2015. Kuna Mathias oli saatnud Ghanasse 5 jalgpalli, mille pidime võrdselt jagama erinevate koolide vahel siis tundus võistlus 4 Nabdami koolitsoonis just see kõige õigem viis olevat. Mina ise kõige suurem jalkafänn ja teadja ei ole, aga meie kohaliku organisatsiooni KOCDA juhataja poeg Evans on tõsine jalkafanatt ja suur Real Madridi fänn seega kohtunikku ei pidanud kaugelt otsima.  Koolid harjutasid päris põhjalikult selleks turniiriks ning õpilastele loeti kõvasti sõnu peale, sest siin Ghanas jalkaga juba nalja ei tehta ja peale 1 koha on vaid kaotajad. Seega kohtuniku elu oli karm, spordiõpetajad ...

Istun küünlavalgel ja olen õnnelik, et hommikul sai läpakas laetud, sest elekter on ära ning lugeda ega korvi punuda ei saa ning püha Maarja palveränduritega ei ole ka erilist soovi see õhtu liituda seega saan mõnusasti oma viimase nädala kogemusi kaasmaalastega jagada. Kõrvu kostab muidugi kirikumuusika, sest õhtune palvus on alanud ja see nädal on see eriti rahvarohke, sest tähistatakse Maarja palverändurite saabumist Kongo külla. Ei saa küll aru, kes täpselt palverännaku ette võtnud on aga rahvast siin jagub, kiriku raamatukogu ja muud valdused on muutunud telklaks ning terve ala on valgustatud ja kõlaritega kaetud, midagi nagu muusikafestivali või reivi laadset, aga kui festivalil lastakse hommikuti korralikult  välja magada, siis siin kestab pidu hiliste õhtutundideni ning algab uuesti suure lärmiga kell 5 hommikul. Eile käisime ka öömissal, lootsin et saab kõvasti gosplit ja tantsu aga suutsime vaid tunnikese olla, mille jooksul vaid palvetati ning peeti kõnesid...hiljem ko...

Vot see oli alles üks tõsine töönädal- kui eelnevad nädalad on kulgenud  mõnusas tempos siis viimane oli juba midagi mu Eesti töönädala laadset, kus hommikul vara tööle ja ka hilistel tundidel leian ennast läpaka ees tööasju tegemas. Iga päev olid teadustunnid erinevates koolides ning nädala lõpus toimus koolijuhtide koolitus. Enne tundide andmist sain sirvida ka siinset Integrated Science ainekava, mis oma ülesehituselt ja ideedelt on väga üllas, aga reaalsusest suhteliselt kaugel. Tõenäoliselt peallinnas Accras on see ainekava ka mingit moodi rakendatav, aga siin põhjas, kus koolidel ei ole piisavalt õppematerjale, ei saa seal kirjeldatud laboritest unistadagi. Nimelt näeb ainekava ette et nädalas oleks kokku 6 tundi teadusaineid, millest 4 modustaks teooria ja 2 praktika. Praktiliste tundide eesmärgiks on seatud uute teadmiste avastamine katselisel teel, kusjuures 7-9 klassi õpilased peavad siinkohal näitama üles loovust ja avatud meelt, tulemaks välja uute ideedega  ja...

Aega võttis aga asja sai-Eesti toetajate poolt korraldatud kitseralli sai lõpus Kongo külas teostatud. Esialgne idee oli küll kitsed lesknaistele jõulukingina välja jagada, aga kuna jõulude ajal ning uusaastal olid kitsede hinnad laes, siis ost jäi teostamata. Eelmise nädala lõpus aga sai 35 kitse Kongo küla lesknaistele soetatud ning veterinaari poolt ülevaadatud. Seega täna hommikul olid lesknaiste grupid juba varakult Kongo külakeskuses, et saada õnnelikeks kitsekasvatajateks. Kitsesid jagati kolmestele lesknaiste gruppidele ning idee on, et kui tulevad pojad, siis järglased jagatakse esmalt grupisiseselt. Enamikul kitsel oli ka annetaja poolt pandud nimi ning üsna vahva oli vaadata kuidas Ghanalased meie ääsid ja õõsid hääldavad.. Kuigi piltidelt võib näha küllaltki tõsiseid naisi, siis tegelikkuses oldi väga rõõmsad ja mulle pandi ikka südamele, et ma annetajaid tänaks. Siin on lihtsalt kombeks, et fotosid tehakse tõsise ilmega ning üleüldse on see veidi pühalik tegevus. Nais...

Päikeseloojangu eelsed tervitused Kongo külast, nädal on möödunud linnutiivul ja uskumatu, et uus peatselt peale hakkamas. Möödunud nädalal sukeldusin teadustundidesse ning alustasin koolituste planeerimisega. Olin leppinud kolme kooliga kokku, et külastan nende loodusainete tunde ja kahe puhul see ka õnnestus. Presentationi koolis oli usunädal ja tunnid olid seetõttu asendunud tantsude, laulude ja muu vahva tegevusega, millest ka mina osa sain. Äge oli vaadata kuidas täitsa pisikesed bongodel ja djembedel selliseid rütme ladusid, et ka osadel õpetajel puus liikuma hakkas. Siin muidugi ollakse väga tantsulembed ja ei lähe vaja palju veenmist et rütmidel ennast kanda lastaks. Presentationi kool on loodud ühe Iiri usuorganisatsiooni toel ning selle tõttu on ka usul suur rõhk koolielus mängida. Sama kehtib ka paljude riigikoolide kohta ning üleüldse on kirikul suur roll siinses kogukonnal. Elan ise kiriku külalistemajas otse nunnakloostri kõrval, aga kahjuks pühapäevastele palvustele jõ...

Loosung Nangodi kooli direktori kabinetist Uskumatu, et olen juba kuu aega  Aafrika päikese all olnud, aeg tõepoolest voolab siin omamoodi.   Kohalike ajaarvestus enam väga endast välja ei vii ning mulle on kord ka sellekohane märkus tehtud. Hilinesin ühele kohtumisele 15 minutit, teades, et tõenäoliselt pean niikuinii pool tunnikest ootama, jõudes aga haridusametisse vaatas ametnik kella ja tõdes, et hakkan ära Ghanastuma.  Eks ma ole tõepoolest harjunud sellega arvestama, et aja mõiste on siin vägagi suhteline ning pikaajalisi plaane on üldiselt raske teha.  Nii olen ka mina siinse hakuna matata suhtumise omaks võtnud (pole probleemi küll kõik iseenesest korda saab)  ja lähen pigem vooluga kaasa kui sõuan sellele vastu.  Minu kasuks mängib koloniaalajastust taagana jäänud valge inimese kultus, mis avab paljud teed oluliselt kiiremini ja lihtsamini valla. Näiteks koolides juhtus tihtipeale nii, et juhataja või õpetaja lõpetas tunni poole lau...

Minu selle nädala uus tööfraas on ken kalevna, mis tähendab Nabti keeles come and go (tulen ja lähen), midagi kohtume peatselt sarnast. Kohalikud on õnnelikud kui üritad nende keelt kõneleda ja nii mõnigi kord on mulle nördinult otsa vaadatud kui selgub, et ma ei räägigi Nabti keeles. Ürita siis selgitada, et oled alles uus tegelane siin külas ja fookus on muudel väljakutsetel kui keeleõpe. Igatahes põhi viisakusfraasid olen selgeks saanud ja ken kalevna on olnud hea lõpetus kooli ja haridusametnike kokkusaamistel, tahan ma ju neid kõiki uuesti koolitustel näha. Haridusameti plaani järgi pidin külastama 5 kooli, aga nädal oli produktiivsem ning jõudsin käia kokku 9 haridusasutuses. Kõikide juhatajaid kohal ei olnud aga esimene positiivne kontakt sai loodud ning nendepoolne huvi koostööle tundus olevat suur. Alguses oli küll tunda veidi kõhklevaid noote, sest pisike peenike naisterahvasei mõju just väga tõsiseltvõetavana, aga kui sai selgeks et ma ei ole päris kahekümnendate alguses ...