Mathias cup 2015

1 kohaga kaasnes jalgpall

Kui koolivorm on tihtipeale katkine ja vana siis jalgpallivorm on alati briljantne

Kohtunik Evans õnnitlemas võitjaid

Jalgpallurid pistavad rinda 40 kradise kuumusega

Koos minuga lendasid Ghanasse ka viis jalgpalli, mis olid annetatud ühe vahva Eesti poisi poolt. Sellest annetusest sai alguse meeleolukas jalkavõistluste sari Mathias cup 2015. Kuna Mathias oli saatnud Ghanasse 5 jalgpalli, mille pidime võrdselt jagama erinevate koolide vahel siis tundus võistlus 4 Nabdami koolitsoonis just see kõige õigem viis olevat. Mina ise kõige suurem jalkafänn ja teadja ei ole, aga meie kohaliku organisatsiooni KOCDA juhataja poeg Evans on tõsine jalkafanatt ja suur Real Madridi fänn seega kohtunikku ei pidanud kaugelt otsima.  Koolid harjutasid päris põhjalikult selleks turniiriks ning õpilastele loeti kõvasti sõnu peale, sest siin Ghanas jalkaga juba nalja ei tehta ja peale 1 koha on vaid kaotajad. Seega kohtuniku elu oli karm, spordiõpetajad olid pidevalt kukil ning vaidlesid reeglite üle...ja nad ei olnud ainukesed kellel sõna sekka oli öelda. Mängudel oli väga suur vaatjaskond alustades õpilastest endist ning lõpetades erinevate aineõpetajatega ja koolijuhtidega. Jalgpall on Ghanas püha ning selle jaoks leitakse alati aega, mõni mäng venis päris pika peale ning olen kindel, et lapsed oleksid valmis ka täitsa pimedas mängima valgustades väljakut mõne taskulambi või nutitelfoniga. Nii ka peaaegu Sekoti piirkonnas oleks juhtunud, sest kõik kolm meeskonda mängisid viiki ning õpetajad ei suutnud kuidagi sellise viigiseisuga leppida, aga penalteid ei tahetud ka alguses lubada vaid nõuti uusi mänge, mis siis et kodus toit ootab või õppetöö vajab tegemist. Nangodi piirkonnas mängiti jälle üle 40 kraadises kuumuses ning võit läks koduväljakule Nangodi koolile, kelle direktor ka kõige valjuhäälsemalt kaasa elas. Zulbas oli kohal kaks tiimi ning võitjaks osutus suurema toetajaskonnaga Dagliga kool, kes muuseas otsib endale ka partnerkooli Eestis. Kongos toimunud võistlustele, mis oli kõige esimene selles sarjas tuli kohale vaid 1 meeskond ning olime seega sunnitud andma loobumisvõidu Logre koolile. Kes küll veidi norgus nägudega väljakult koju marssis, aga auhinnapall tegi neil olemise veidi kergemaks. Viimane viies pall, oli aga katkine ning selle sai endale kohtuniku Evansi tiimi noortemeeskond, kes lubas selle korda teha. Seda kui kõvad käpad siinsed 7-9 klasside posid jalgpallis saab videolt tunnistust. Igatahes suur tänu Mathiasele selle vahva idee eest J


Comments

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

Finding my way in a new country

Until we meet again, Kongo