|
1 kohaga kaasnes jalgpall |
|
Kui koolivorm on tihtipeale katkine ja vana siis jalgpallivorm on alati briljantne |
|
Kohtunik Evans õnnitlemas võitjaid |
|
Jalgpallurid pistavad rinda 40 kradise kuumusega |
Koos minuga lendasid Ghanasse ka
viis jalgpalli, mis olid annetatud ühe vahva Eesti poisi poolt. Sellest
annetusest sai alguse meeleolukas jalkavõistluste sari Mathias cup 2015. Kuna
Mathias oli saatnud Ghanasse 5 jalgpalli, mille pidime võrdselt jagama
erinevate koolide vahel siis tundus võistlus 4 Nabdami koolitsoonis just see kõige
õigem viis olevat. Mina ise kõige suurem jalkafänn ja teadja ei ole, aga meie
kohaliku organisatsiooni KOCDA juhataja poeg Evans on tõsine jalkafanatt ja
suur Real Madridi fänn seega kohtunikku ei pidanud kaugelt otsima. Koolid harjutasid päris põhjalikult selleks
turniiriks ning õpilastele loeti kõvasti sõnu peale, sest siin Ghanas jalkaga
juba nalja ei tehta ja peale 1 koha on vaid kaotajad. Seega kohtuniku elu oli
karm, spordiõpetajad olid pidevalt kukil ning vaidlesid reeglite üle...ja nad
ei olnud ainukesed kellel sõna sekka oli öelda. Mängudel oli väga suur
vaatjaskond alustades õpilastest endist ning lõpetades erinevate
aineõpetajatega ja koolijuhtidega. Jalgpall on Ghanas püha ning selle jaoks
leitakse alati aega, mõni mäng venis päris pika peale ning olen kindel, et
lapsed oleksid valmis ka täitsa pimedas mängima valgustades väljakut mõne
taskulambi või nutitelfoniga. Nii ka peaaegu Sekoti piirkonnas oleks juhtunud,
sest kõik kolm meeskonda mängisid viiki ning õpetajad ei suutnud kuidagi
sellise viigiseisuga leppida, aga penalteid ei tahetud ka alguses lubada vaid
nõuti uusi mänge, mis siis et kodus toit ootab või õppetöö vajab tegemist.
Nangodi piirkonnas mängiti jälle üle 40 kraadises kuumuses ning võit läks
koduväljakule Nangodi koolile, kelle direktor ka kõige valjuhäälsemalt kaasa
elas. Zulbas oli kohal kaks tiimi ning võitjaks osutus suurema toetajaskonnaga
Dagliga kool, kes muuseas otsib endale ka partnerkooli Eestis. Kongos toimunud
võistlustele, mis oli kõige esimene selles sarjas tuli kohale vaid 1 meeskond
ning olime seega sunnitud andma loobumisvõidu Logre koolile. Kes küll veidi
norgus nägudega väljakult koju marssis, aga auhinnapall tegi neil olemise veidi
kergemaks. Viimane viies pall, oli aga katkine ning selle sai endale kohtuniku
Evansi tiimi noortemeeskond, kes lubas selle korda teha. Seda kui kõvad käpad
siinsed 7-9 klasside posid jalgpallis saab videolt tunnistust. Igatahes suur
tänu Mathiasele selle vahva idee eest J
Comments
Post a Comment