Aega võttis aga asja sai-Eesti
toetajate poolt korraldatud kitseralli sai lõpus Kongo külas teostatud.
Esialgne idee oli küll kitsed lesknaistele jõulukingina välja jagada, aga kuna
jõulude ajal ning uusaastal olid kitsede hinnad laes, siis ost jäi teostamata.
Eelmise nädala lõpus aga sai 35 kitse Kongo küla lesknaistele soetatud ning
veterinaari poolt ülevaadatud. Seega täna hommikul olid lesknaiste grupid juba
varakult Kongo külakeskuses, et saada õnnelikeks kitsekasvatajateks. Kitsesid
jagati kolmestele lesknaiste gruppidele ning idee on, et kui tulevad pojad,
siis järglased jagatakse esmalt grupisiseselt. Enamikul kitsel oli ka annetaja
poolt pandud nimi ning üsna vahva oli vaadata kuidas Ghanalased meie ääsid ja
õõsid hääldavad.. Kuigi piltidelt
võib näha küllaltki tõsiseid naisi, siis tegelikkuses oldi väga rõõmsad ja
mulle pandi ikka südamele, et ma annetajaid tänaks. Siin on lihtsalt kombeks,
et fotosid tehakse tõsise ilmega ning üleüldse on see veidi pühalik tegevus.
Naised olid pannud oma parimad pühapäevarõivad selga ja mul tekkis kerge moefotograafi
tunne, siinsed materjalid ja rõivad on lihtsalt fantastilised. Kogu tegevus
venis pärastlõunani välja, sest naistele oli vaja sõnad peale lugeda kuidas oma
kitse eest hoolitseda ning üleüldse veidi külajuttu puhuda. Kuna vaktsiinid ja
ussirohud läksid naiste enda rahade eest, siis iga kolmikrakend pidi panustama
ka veidi raha, kohalikus mõistes 3 cedit, mis on veidi alla euro. Kuigi meile
tundub see ääretult väike ja isegi kahtlustekitav, et kuidas üldse mingeid
rohtusi selle eest võimalik saada siis Põhja-Ghana ja lesknaiste mõistes on see
vägagi suur summa. Peamine sissetulekuallikas lesknaistele on kas põllumajandus, mille
saagikus on suhteliselt väike ja kui võib mõelda, et mis siin viga soe
troopika, siis tegelikult siin kuivas savannis ei kasva sugugi mitte erinevad
viljad nii hästi. Teine sissetulekuallikas naistele on käsitöö, peamiselt
punumine ja ka seegi ei ole parem elatusallikas. Ühe korvi punumine võtab umbes
kolm päeva ning toob punujale kohalikul turul müües kasumina maksimaalselt 5
cedit mis on veidi alla 2 euro. Seega naiste panus oli suur ja loodetavasti
selle tõttu osatakse ka oma kitse eest paremini hoolt kanda ning neid hinnata.
Loomad on siin üldjuhul vabapidamisel ja vaid ööseks saabuvad koduõele magama,
kus mõned lahkemad emandad neid ka toidavad ja vett muretsevad. Kui kohe
algusest peale seda rutiini loomades ei tekitata on väga lihtne oma tallekesest
ilma jääda. Seega selle tõttu ka pisike panus lesknaistelt endilt. Igatahes
lesknaiste poolt suured tänud ja rõõmupisarad Eesti poole. Empohia (aitäh)!
|
Dokumenteerimisjärjekord, allkirjade asemel läksid pöidlajäljed |
|
Õnnelikud kitseomanikud |
|
Kohaliku partnerorganisatsiooni juhid Victor ja Rose |
Comments
Post a Comment