Aeg Kongo külas hakkab otsa saama
Aeg läheb ruttu. Veetsime neljakesi kaks toredat nädalat lõunas rannikul puhates ja akusid laadides ning nüüdseks on möödas ka uus töönädal. Tagasi olles olen hakanud kogema väga vastakaid tundeid ja tasapisi teinud juba plaane jõuludeks ning uueks tööaastaks Eestis. Kõik see kokku on tekitanud sellise kahevahel oleku, et pole enam täielikult siin ja veel pole ka Eestis tagasi. Kõigele lisaks on tekkinud väsimus ja ilmselgelt väike koduigatsus. Inimesed, kellega olen siinolles kokku puutunud on muutunud headeks sõpradeks ja raske on mõelda selle peale, et üsna varsti tuleb Kongo külast lahkuda. Need kolm kuud on möödunud ruttu ja on olnud ühest küljest väga sündmusterohked ning intensiivsed, samas on pidevalt selline tunne, et tööalaselt jääb sellest ajast väheks. Esimese kuu kohanemise õppetunnid ja teise kuu enesetõestamine ning austuse väljavõitlemine on nüüdseks muutunud mõnusaks koostöötamiseks, mida hakkan kindlasti väga taga igatsema. Puhkus idüllilisel Butre rannal ...