Head iseseisvuspäeva Ghana :)

Eile tähistas Ghana oma 58ndat Briti krooni alt vabanemise päeva. Selle päeva auks kogunesid koolid kokku Nangodi külla, et osaleda iga aastasel paraadil. Iga kool oli veidi oma paraadkõnnakut modifitseerinud ning kooli esindustiim oli põhjalikult valitud ja treenitud. Kui käisin paar päeva enne Nagodi koolis koolitust tegemas saime terve koolituse aja, mis kesktis üle 3 tunni, kuulata trummimängu saatel marsisamme ning piiludes välja nägin natukene närvilisi õpetajaid oksakestega oma parimaid rivistujaid dresseerimas. Sel hetkel oli mul küll kummaline tunne, et miks peaks orjusest vabanemist tähistama sellisel viisil aga sündmusel ise osaledes ning nähes lisaks õpetajatele marssimas veel  juuksurieid, sanitaartöötajaid, arste ja õmblejad, ning tunnetades kogu seda energiat, mis Nangodi staadionil valitses oli orjapidaja ning masteri suhte võrdlus koheselt kadunud. Eks oksakesed ja karjumine ole lihtsalt vana kooli õpetamismetoodika, mis siit riigist veel täielikult kadunud ei ole. Kui meie oleme harjunud äärmiselt tõsiste paraadkõnnakutega siis siin Ghanas on igat asja väikse nalja ja puusa ning õlavöö tööga vürtsitatud. Eestlaste vaieldamatu lemmikkolonn olid õpetajad, kes tulid kõige viimasena ning panid kõvasti tantsu oma rivis. Nummimeetri tiitli said esimesed ja kõige pisemad tulijad Presentationi lasteaia nupsud. Ja kogu sündmust juhtis minu üks lemmikdirektoreid- James Denga, kes pidevalt kommenteeris ja kiitis pisikesi...on ju ülimalt raske töö ligi 40 kraadises kuumuses ja seniidis oleva päikese all korrektselt marssida. Nangodi tseremoonialt liikusid Eestlased edasi pass autile, mille nimi peaks küll reetma et tegemist kellegi matuste või suure joomapeoga, aga tegelikult kutsutakse nii lõpupidusid. Meie fantastiline õmblejanna (olen sõltuvuses kohalikest kangastest ja näen tõsist vaeva, et mitte enam ühtegi kleiditellimust sisse viia) Georgina kutsus meid tähistama oma noorte õmblejannade kutseperioodi lõppu. Panime kohalikud kleidid selga, mina olin veel päev varem endale ka patsid lasknud punuda, mis küll kahjuks jätavad veidi leukeemiahaige mulje, aga kohalikele meeldib ja proovin nädalakese neid ikka hoida, et mitte oma juuksurit solvata, ning ühinesime teiste kirevate daamidega. Pärast paaritunnist õmblejate tantsimist alumiiniumkausside ees ning kohalike raha loopimist, et nad endale ikka oma äri saaksid avada tulime peolt ära ning tähistasime iseseisvuspäeva veidi pisema seltskonnaga kohalikus pubis.   

Presentationi kooli nupsud marssimas

Kuigi iseseisvuspäev ja selleks valmistumine oli koolidel äärmiselt tähtis siis veidi ikka õppida ning koolituda sai ka. Sel nädalal jätkusid teadusainete õpetajate loovkoolitused, mis erinevalt esimesest koolitusringist kus keskendusime loovuse mõtestamisele selle olulisusele ja uurimuslikule õppele, keskendusid seekord erinevatele mängudele. Ühtlasi kasutasin juhust et enamik õpetajaid koos  ning uurisin kuidas Nabdami piirkonna teadusainete õpetajad erinevaid loovmeetodeid tunnis kasutavad. Uurimustulemusi olete kõik oodatud kuulama tulema aprillis Tallinnas toimuvale õpetajate konverentsile. Igatahes koolitused olid seekord kõvasti vabamad ning andsid kõhulihastele kõvasti toonust. Üks neist lõppes ka pisikese salsa jätkukoolitusega, nimelt olid õpetajad kuulnud kõlakaid et mingi solimee õpetavat kiriku raamatukogus lastele tantse ja kui nad mult seda uurisid siis selgus, et nad sooviks ka tantsida. Nii me siis moodustasime salsaringi, panime tabletist Marc Anthony laulma ning tegime veidi puusatööd. Nii et pisikene salsa community on Kongo külla loodud. Lisaks salsale oskavad loovtunni õpilased ka hiphopi stiilis tantsida. Tegime nendega eelmine kord väikese hiphop kombinni, on ju aafrika tantsud kunagi sellele stiilile aluse pannud ja lastel tuleb see peaaegu loomulikult välja. Kuigi algselt reklaamisin välja et märtsikuu on teaduskuu siis kuna eavahemik on tundides väga lai  on raske leida tegevusi mis kõikidele sobiks. Tants aga on iga kohaliku kirg ning neile väga meeldis kui kunagi eesti tantse ja salsat tegin seega nüüd otsustasime, et sukeldume sugavamalt sellesse maailma. Pluss mul endal on nii mõnus iga teisipäev djembe näpus sinna minna ja tantsida elavate rütmide taustal. Nii paljud õpilased on väga head trummarid ning lausa lust on neid kuulata ning tänu nendele ise paremini mängima  õppida.

Nangodi õpetajad