Mondo's volunteers in Ghana

Minu vabatahtlik töö siin Kongo külas ei koosnenud mitte ainult kliinikutes tööl käimisest. Et ka iseennast proovile panna ja uusi teadmisi saada, alustasime koos Anaga (teine vabatahtlik – ämmaemand) projekti „Sexual Health Education“ ehk seksuaaltervise õpetus. Meie projekti eesmärk oli edendada õpilaste seas terviklikke seksuaalharidusalaseid teadmisi, arutada ja hinnata, kuidas neid sessioone (mida õpetajad regulaarselt viivad läbi) tulevikus parandada. Oma seksuaaltervise tunde viisime läbi kahes koolis – Girls Model School ja Zua Junior High. Esimene oli ainult tüdrukute kool, Zua koolis sai poistele ja tüdrukutele eraldi tunnid tehtud. Vanuserühm, kellele keskendusime, oli 13-19 aastat ning kokku osales umbes 140 noort. Iga grupp, kellega tunde läbi viisime, koosnes ligikaudu 20st noorest. Seksuaaltervise tundides keskendusime järgmistele teemadele: „Mis seks?“, „Mis on seksuaalne tegevus?“, seks ja nõusolek (consent), rasestumisvastased mee...

Uus aasta tõi minu jaoks endaga kaasa uue projekti - teostan tervisekontrolli Mondo toetuslastele. Kokku toetab Mondo siin 130 last erinevas vanuses. Idee kontrollida laste tervist tuli peale seda, kui üks toetuslaps nii õnnetult kukkus, et vajas operatsiooni puusaproteesi paigaldamiseks. Tervisekontroll koosneb kahest osast. Esialgu esitan lastele küsimusi nende varasemate haiguslugude kohta – kas nad on käinud kliinikus, mis olid probleemid ja kas nad said abi. Lisaks uurin ka traumade kohta, sest siinsed lapsed turnivad palju puu otsas ning istuvad mitmekesi motikate peal (liiklusõnnetused on siin sagedased). Leidsin, et oluline on küsida ka moskiitovõrkude olemasolu kohta, sest need, kes võrkusid ei kasuta, on läbi põdenud mitmeid malaariasse haigestumisi. Kõigilt toetuslastel uurin nende toitumise kohta – mitu korda päevas nad süüa saavad, kas soe toit on neil iga päev laual, kes kodus süüa valmistab ning kas joogivesi on alati olemas. Üldjuhul saavad lapsed siin vähemal...

Nädalas korra võtan kliinikus kätte sensoriga termomeetri ning huvipärast kraadin nii toa- kui ka välitemperatuuri. Iga nädalaga lisandub toatemperatuurile 0.5-1 kraad juurde (praeguseks 33,8kraadi), välitemperatuurist ma ei tea enam miskit, sest kella 12 ajal annab termomeeter error’it ning ütleb temperatuuriks HI. Aga me ei ole veel ära sulanud! Pigem on kliima talutavamaks muutunud, sest pea kuu aega pole enam vihma sadanud ja niiskustase on langenud. Loodus on ikka veel roheline, aga kuivamise märke on näha: ükspäev järsku avastasin, et meie maja kõrval olevad kaks baobab puud on oma lehed maha visanud. Mis ma vahepeal teinud olen? Oh, iga päev on mõni üritus! See kuu on olnud väga tihe festivalide kuu. Muidugi meie arusaam festivalist on hoopis teine kohalike mõistes. Siinne festival võib tähendada „püha“ päeva, kus rahvas istub lihtsalt baaris ja kohalikku muusikat lastakse suurtest kõlaritest, või hoopis teises äärmuses – regiooni pealik ilmub rahva ette trummimängu ja...

Reis Ghanasse oli üpris sujuv ning probleeme eriti ei esinenudki. Esimesed kaks ööd sai veedetud pealinnas Accras, et tutvuda ja harjuda natuke Aafrika eluolustikuga. Minu reisikaaslasteks oli kaks eestlast Piret ja Janek ning hiljem liitus meiega iirlane Ian. Kuna aega oli vähe, otsustasime natuke pealinna uudistada ja külastasime Kwame Nkrumah Memorial Parki. Pargis toimus bändiproov ning me pidime sellest ka osa võtma! Kaerajaan ja Aafrika muusika lähevad kokku küll.  Jalutades läbi slum’i , leidsime rannaääre ning nautisime terve päeva ookeani tuule ja vee mõnusid. Ükshetk olime ümbritsetud kohalikest elunautijatest: põssadest, kitsedest, lehmadest, kanadest, koertest ja kassidest ning kõigele lisaks ilmus välja ka hobune. Ega siis muud kui naudime seda kirjut seltskonda. Elu keset loomaaeda on siin Aafrikas tavaline. Muidugi ükskõik kuhu sa ka ei lähe, ümberringi on palju räpasust ja prügi.