Mondo's volunteers in Ghana

Kolmapäeval kl 12.00 saab toimuma minu viimane suurem projekt - Nabdami piirkonna põhikoolide terviseõpetajate esmaabi koolitus. Sündmus, mille materjali olen mitu päeva põhjalikult ette valmistanud, esmaabipakke komplekteerinud, projektorit küla peal jahtinud, õhtuti mõtetes koolitust läbi viinud, haridusameti vahet jooksnud, kutseid teinud. Eile käisin veel koolitusruume üle vaatamas ja tegin plaane, kuidas poolpimedast laoruumi meenutavast toast sobivat klassi vormida. Olen nigel esineja ning üritan seetõttu alati enne selliseid sündmusi oma programmi võimalikult hästi läbi mõelda. Tavaliselt muretsen ikkagi ja nii läks seegi kord – lihvisin poole ööni Karolini poolt tehtud powerpoint esitlust, kaalusin erinevaid meetodeid nii suure kui ka väiksema grupi kohaletuleku puhuks, planeerisin alternatiive juhuks kui elekter peaks ära kaduma, kui kirjutamiseks tahvlit ei peaks saama ja niiöelda harjutamise eesmärgil elustasin mõtetes kohalikku haridusameti direktorit. Kl 11.00. piisav...

Nädal on olnud tihe koolide külastamise aeg ja hügieeniteemalisi loenguid on ära peetud juba õige mitmes õppeasutuses. Hulgale positiivsetest kogemustest lisandus ka üks mitte nii väga positiivne, aga selle eest õpetlik tund Nangodi põhikoolis. Mainitud asutus on üks piirkonna esinduslikemaist ja kooli direktor on saanud mitmeid autasusid isegi riiklikul tasandil. Õpilasi on palju ja klassid suuremad kui mõnes muus koolis. 7-9. klassidel on isegi kõigil 2 paralleeli. Enne tunniga alustamist palus direktor mul hetke oodata kuniks ta kõigil õpilastel ühte klassi palub koguneda. Ohtu haistes jõudsin veel küsida, et palju neil siis lapsi kokku on? Natuke üle kahesaja. Oi, aga see on minu jaoks liiga suur klass. Mul polnud nii paljudele õpilastele vahendeid, mu väike kaasaskantav arvuti, millest neile õppevideot näitan, ei ulatu kaugemal istuvatele lastele ei häält ega pilti kohale toimetada ja kõigele lisaks tekkis mul kahtlus, et olles tegelikult ju ikkagi meditsiiniõde, mitte õp...

Koolivaheaeg on läbi ja vahepeal tühjaks jäänud koolimajad peaksid tasapisi täituma lastega. Tasapisi on Ghanas kasutamiseks väga sobiv sõna. Sinna juurde sobivad veel slowly, maybe tomorrow, no hurry, come back later jne. Esmaspäeval mõnest koolist läbi sõites, oli ainult ühes neist õpetajad kohal ja nemadki aitasid lastel alles kitsede väljaheitest ja tolmust kaetud ruume koristada. Õppetöö algab homme, sain vastuseks oma küsimusele tundide kohta. Tänaseks on homme olnud möödas juba mitu päeva ja ikka veel pole mitmetes õppeasutustes tundide pidamisest haisugi. Kaks ettevõtlikku direktorit, Yakoti ja Dagliga JHS koolist kasutasid siiski head võimalust ära ning kutsusid mind just esimesel nädalal õpilastega hügieeni teemalisi loenguid pidama. Tunde ei ole veel rangelt alustatud ja nii ongi mõlemas koolis praktiliselt 1 terve päev minu ja laste päralt. Kongo JHS uksed on 24 h avatud Vaheajal kitsedele,lehmadele ja eeslitele koduks olnud klassiruum Tunni alustuseks räägime ...

Logre haigla on teine Kongo küla kahest suuremast kliinikust. Lisaks vastuvõtu-ja haigla hoonele on katoliku kiriku toetusel ehitatud 1999 aastal ka uus hoone, kus praegu asetseb naistenõuandla ning sünnitusosakond.  Taustal paistab läbi harmattani tolmu Logre haigla peahoone Aeg-ajalt käib nende personal tüdrukute klubides ja koolides loenguid pidamas ning väikeste lastega peredes beebisid vaatamas ning vaktsineerimisest rääkimas. Haiglal on isegi oma ultraheli aparaat, mida hardalt hoitakse ja mida kasutab ainult üks töötaja - Nigeeriast pärit meditsiiniõest nunn – sister Benedickte. Sünnitusosakonnas toretseb ka muljetavaldav inkubaator, mida nähes mu silmad rõõmust särama löövad – kuniks teatatakse, et aparaat on olnud lootusetult katki juba lootusetult kaua aega.  Sünnitusosakonna varustus Päevi näinud, aga toimiv kaal Kommet mitte ära visata vanu katkiseid tooteid ning aparaate, olen märganud juba Ayamfooya kliinikus, kus vedeles hunnikutes vanu kat...

Jaanuari esimesel nädalal sai kohalike leskedega maha peetud üks tõsine õppepäev. Minu suureks üllatuseks tulid naised kohale vaid tunnise hilinemisega, mis on siinsetele inimestele suhteliselt erakordne. Ma poleks isegi mitte pahaks pannud kui nad oleksid kokkulepitud kl 9 asemel, saabunud alles kl 11-12 paiku. Läks aga nii, et 10 minutit 10 läbi olime juba täies hoos. Mõni kuu info kogumist ja pärast jutuajamisi kohalike naistega, sain kerge vaatepildi muredest, mis neid kõige enam vaevavad ja otsustasin rajada päeva 7 järgmise teemaga: rinna -ja emakavähk, kandidoos, personaalne hügieen, HIV, osteoporoos ja kerge kodune esmaabi haavade ning nahavigastuste korral. Kuna naiste suurteks kaebusteks on olnud kõikvõimalikud liigesevalud, alustasime päeva kerge võimlemisega. Harjutused seljale, kaelale, õlgadele. Enamus neist on terve elu rasket põllutööd teinud, üksluist toitu söönud ja ergonoomiast või abivahenditest pole olnud haisugi. Nüüd vanaduses vaevavad lihased ja liigesed ning...

Katolik usk on Kongo külas tugevalt esindatud ja siin asub ka lähipiirkonna suurim kirik. Seega, jõulud on päris suur sündmus ja ettevalmistusi pühadeks tehakse üsna mitmetes kodudes. Kuuske küll Põhja-Ghanas ei ehita ja pakke meie traditsioonide järgi ei pakita, aga kingitusi viiakse lähedastele sellegipoolest. Enamasti on need praktilist laadi, riis, maisijahu, pärlkana või jõukama külainimese puhul koguni kits või näiteks lehm. Kodusid kraamitakse ja külla oodatakse mujale elama asunud lähedasi - lapsi, vendi, õdesid, nõbusid, vanaema-isasid. Saanuna ka ise jõuludeks mitu küllakutset, kihutasin turupäeval pärast haiglatööd Kongo küla turule, et natuke külakosti kaasa osta. Valget riisi, seepi, pähkleid, küpsiseid, apelsine, hügieenisidemeid, kõik praktiline kulub marjaks ära. Laste jaoks oli mul Eestist kaasa toodud paar Draakoni kommipakki.  Turult saab toiduainete kõrvalt osta ka tikke, potte-panne või näiteks plätusid 24. detsember algas pühadest hoolimata töökalt....

          Harmattan on alanud (Sahara kõrbest tulev kuum, kuiv ja tolmune tuul, mis puhub üle lääne Aafrika novembi lõpust kuni poole märtsini. Wikipedia). Väljas on jahedam (30-35 kraadi) ja paljud kohalikud on oma joped ning jakid selga tõmmanud. Külmetavad kohalikud Ayamfooya ooteruumis Kuna lapsed on jõuluvaheajal, olen tagasi kliinikus ja naudin täiega jahedas hommikus jalgrattaga tööle sõitmist.  Ayamfooya haigla, seistes täpselt suure autotee ääres, vajaks hirmsasti mööda kulgeva tee asfalteerimist. Klaase, selliseid nagu meie ette kujutame, akendel pole - paigaldatud on ainult natuke laia ribikardina moodi plastikust ribad, mis ööd ja päevad palavuse tõttu lahti on. Ja isegi kui nad kinni keerata, tuleb õhus pidevalt keerlev tolm igast praost sisse. Töötajatel pole sugugi mitte nii kiire nagu vihmaperioodil, aga koristamisega siin suurt tegeleda ei viitsita. Sama kuiva lapiga pühitakse üle protseduuri lauad, kappide pealsed, kõikvõimalikud tö...

          Kogu eelmise nädala olen pühendanud Kongo küla 7-9 klasside õpilastele. Seksuaaltervise loengud on ära peetud kolmes koolis kõikides klassides, ühes tüdrukuteklubis ja osaliselt ülejäänud koolides. Nagu Eestis, nii ka siin, on inimeste suhtumised nii erinevad. Mõned õpetajad on ääretult rõõmsad, et nende kooli tullakse, aitavad aja ja ruumi korraldamisega, mõned neist on ka ise tundi kuulanud ja pärast koos õpilastega küsimusi esitanud. Teised ei vaevu sulle isegi kokkulepitud ajal helistama, jätavad loenguid etteteatamata ära või ootavad lihtsalt, et Mondo tuleb, võtab ohjad, teeb kõik ära ja kingib palju nänni ka veel. Kondoomide küsimisega on vahel tekkinud lausa koomilisi olukordi. „Ma tahan, et sa mulle ka kondoome tood, ma õpetan pärast lapsi edasi.“ „Ma pole kunagi kondoomi kasutanud, tahan oma naisele näidata.“ „Kas sul on neid rohkem, paneksin mõned kooli esmaabipakki.“ Mhmm, kas see tähendab, et kui õpilane tuleb ja teatab, et ta ta...