Mondo's volunteers in Ghana

Nädalad vuhisevad ikka meeletus tempos. Oma ehmatuseks avastasin, et olen oma blogipostitustega täiesti maha jäänud - nii, et pean lugejaskonnalt koheselt vabandust paluma. Eks meil see nn arvutiga töötamine ja elektrivaheline koostöö on ka suhteliselt nadi ja ikka ja jälle juhtub, et kui aega asju kokku võtta ja kirja panna, siis meie piirkonnast elekter lahkunud. Kuid samas on koguaeg midagi teha ja siis avastadki, et numbrid kalendris ikka metsiku tempoga edasi liikunud ning ise pole midagi kirja jõudnud panna. Olen siis põhiliselt kahe kliiniku vahel toimetanud Pitanga (põhiliselt) ja osaliselt ka Logre. Lisaks veel outreachid ja kodukülastused, health-talkid. Koduvisiitide päevad on pikad - vahepeal läheb kõht tühjaks, siis kilekott välja ja ühiselt Pitanga õdedega sööma ja muidugi ikka kätega. Enne seda ilus kätepesu rituaal ja söögipalve. Siis kodudesse edasi. Koduvisiidid - loengud ja jutuajamised pereplaneerimisest, toitumisest, kindlustusest, lastekasvatamisest, ...

Kontoritöö on siin Kongo külas omaette ooper. Piltide ja google drive’i info üleslaadimine ning koolituste materjali allalaadimine ootavad elektrit ja internetti, mis haruarva liiguvad käsikäes. Uue nädala alguses õnnistati meid aga mõlemaga, seega töötasime Evansiga kontorist, mis paikneb hetkel minu toas. Tema tuli oma Mondo mälupulgaga ning eelmiste aastate infoga ning asusime toetuslaste nimekirju üle kontrollima. Tegime nimekirja kiireloomulistest tegevustest, mis vaja enne novembri algust ära lõpetada: uute toetuslaste lisamine, toetuslaste koolitarvete tellimine vastavalt vajadusele ja kättejagamine, Tarkusefondi avalduste kogumine ja gümnasistite valimine, koolitused, toiduprojektid. Kontorirotid Jagasime ülesanded ära minu, Evansi ja Victori vahel. Viimane pidi hakkama politseinikuks ehk otsima üles kõik nö kadunud lapsed: kes läinud karjatama, kes suurlinna end või kaupa müüma, kes teadmata põhjustel pole kooli jõudnud. Selliseid detektiivitööd nõudvaid juhtumeid sa...

Selleks nädalaks planeeritud ravimite koolitus jäi ära, sest terve nädalavahetuse polnud elektrit ja kehva interneti ühenduse tõttu ei olnud võimalik teha ettevalmistusi koolituseks. Leppisime Thomasega kokku uue aja järgmise nädala neljapäevaks. Selleks, et kindlasti saaksin oma materjalid ette valmistada, planeerisin ühe päeva Bolga jaoks, et minna interneti kohvikusse tööd tegema. Hoidsin pöidlaid pihus, et sellel päeval Bolgas ka elektrit oleks, sest muidu oleks minek lihtsalt aja raiskamine. Tegin igaks juhuks nimekirja alternatiivsetest tegevustest Bolgas juhuks, kui tekivad mingid takistused interneti kohvikuga. Lõpuks osutus Bolgas käik üle ootuste edukaks - sain tehtud pildid viisa pikendamise jaoks ja jõudsin teha mitu tundi tööd oma koolituse tarvis. Lisaks õnnestus digiallkirjastada tervisekindlustuse kahjuavaldus ja see koos piltidega ka ära saata. Siiamaani kõige edukam Bolgas käik. Kliinikutes kulgevad asjad tasapisi. Ayamfooyas said seintele üles töötajate koh...

Eelmisel nädalal alustasin tasapisi Logre kliiniku tööga tutvumist ja nagu iga uus algus, see läks raskelt. Esimene keerulisem ettevõtmine oli Logre matron' iga suhtlemine. Tahtsin uurida HIV positiivsete grupi kooskäimise aegu, kuid tema kõndis minust lihtsalt mööda nagu postist. Mina jonni ei jätnud ja kõndisin tal sabas ja jätkasin küsimuste küsimist (täpselt nagu kohalikud, küsisin sama asja uuesti ja uuesti) ning lõpuks sain vastused. Iga kuu teine laupäev on nende kokkusaamised ning meiepoolse algatuse suhtes oli see ämmaemand üsna skeptiline. Et kui HIV positiivsed ise tahavad meiepoolseid üritusi vms, ainult siis saame midagi teha. No kohalikud inimesed tunduvad ikka oluliselt sõbralikumad kui see ämmaemand, seega loodan nende heakskiidule... Sidumistoas nägin samu probleeme, mis Ayamfooyas. Samu instrumente kasutatakse korduvalt, kuid!!! neil on töötav autoklaav, mida igapäevaselt kasutatakse, aga just selle päeva hommikul polnud elektrit ja seega seda ei kasutatud. ...

Uue nädala esmaspäeval, 12. oktoobri hommikupoolikul pidin minema tundi, aga õpetaja liigutas aega ning mina asendasin tegevused kontoritööga. Sain ligipääsu Mondo printerile, mis pidi olema KoCDA kontoris, kuid kuna kontor ei ole väga turvaliselt suletud, paikneb printer endise assistendi Evansi toas. Vargapesas ei olnud küll piisavalt kohti kuhu kõik seadmed ühendada, aga üsna pea leidis Victor kellegi, kel oli veel üks vargapesa (ilma pistikupeata) ning ühendas selle traate pidi esimesse ning saimegi voolu taha ilma loomuliku kao ja kärsahaisuta.  Uued nimekirjad käes, tegin kiiresti valmis ka kutsed viisa pikendamiseks endale ja Maarjale-Evelinile, sest meil soovitati viisa pikendamisega pihta hakata kaks nädalalt varem. Kui neljapäeval, 15. oktoobril migratsiooniametisse jõudsin tuli meelde Liina postitus sellest kuidas ta ootamise ajal luuletusi kirjutas ning olin valmis pikemaks ootamiseks, aga suureks üllatuseks oli kontor inimestest tühi, kolm ametnikku valmis nõustam...

Ma alustan tänast postitust sealt, kus mu töönädal lõppes ehk üks ilusamaid hetki õpetaja ja tema õpilaste vahel: reede õhtune viimane tund, täiuslik harmoonia õpilaste ja õpetaja vahel, häälestus viimaseks pingutuseks, kõik armastavad laupäeva õhtut. Kui seda videot vaatan, tulevad mulle ikka veel pisarad silma. ------ Miskipärast on ikka nii, et kus ei ole, võtekase ka viimane ära ning kus on, sinna tuleb juurde. Olen ajanud tundidekülastusi tikutulega taga, kui lõpuks nõus, on mitmes koolis samal ajal. Mõni kord pean valima, kuhu lähen, see võib minna kas õnneks või ka mitte ja ma jääda tühjade pihudega. C’est l’Afrique, hein ! Kõigest päeva kaupa. Neljapäeva õhtune kunstitund oli ülimenukas. Kuna suurt osavõttu aimasime ette, juhendasime Anne-Liisi, GLENi vabathatlikuga õpilasi üheskoos. Registreerus veidi alla 30 õpilase, aga töd sai kokku 36, seega mõned unustasid enda nime kirja panna. Töö teemaks oli “Kodu”. Õpilaste kasutuses olid vesivävid, pintslid (meie...

Vahelduva eduga on mul õnnestunud korduvalt külastada Bolga Afrikidsi kliinikut ning ühte eralaborit. Tänu isiklikule kogemusele olen näinud tegelikku potensiaali kliinikute pidamisel. Üks visiit Afrikidsi lõppes elektrikatkestusega, mistõttu arsti vastuvõtt toimus mobiiltelefoni valguses ning see omakorda tähendas seda, et laboris ei saa analüüse teha. Kliinikul olid olemas ka voolugeneraatorid, kuid mõlema generaatori kasutamine lõppes väikese plahvatuse ja tulekahjuga... Õnneks asub tuletõrjujate baas praktiliselt kõrvalmajas.  Selgituseks nii palju, et Afrikidsi kliinik tegutseb erakapitalil (nagu Ayamfooya), kuid on ellu viidud tänu suuremale rahvusvahelisele projektile tervishoiuteenuste parandamiseks aafriklastele. Nägin puhtaid ruume, regulaarset koristamist, puhtaid protseduuride kärusid jpm. Üldjuhul süsteem töötas, kuid ka seal oli vigu. Küll keerati ootajate järjekord täiesti peapeale ja need, kes viimastena saabusid, said tegelikult esimestena arsti vastuvõtule. Ja m...