Bless you!

Käimas on üks suurimaid kirikupidustusi, "Devotion". Kohalikel on igapäevaelu praktiliselt peatunud ja hommikul kella viiest hakkab kogu trall pihta ja kestab hilisööni. Pidevad jutlused, öömissad, palverännakud ja "külalisesinejate" etteasted. Kogu asjal on samad mõõtmed nagu meil olid kunagi Rock Summeril. 

Kogu kirikumöllu raames olen ka mina saanud 2 oma tööpäeva alustada suure jumalateenistusega ning igal hommikul olen olnud sunnitud osavõtma palvustest. Kindlasti on oma osa ka sellel, et sel nädalal olen ametis katoliku kiriku haiglas, Logres. 

Mitmest erinevast majast koosnev Logre kliinik on iseenest üks uuemaid siinses piirkonnas. Torkab silma jooksva vee ja generaatoriga. /Viimase nädala jooksul on elektri olemasolu ja puudumise osakaal olnud 50-50/. Kliinikus on olemas  ka üks suhteliselt vana ultraheli aparaat, mida algtasemel käsitleda oskab ainult üks nunn, kes teistega oma teadmisi jagada ei soovi. Põhjus lihtne- lõhuvad masina ära. Ühel päeval nädalas tuleb ta varavalges kliinikusse, avab oma toa ning võtab rasedaid vastu. Rasedusaegne ultraheli sisaldab sääreluu ja pea ümbermöödu mõõtmist ning eesasetseva osa määramist. Ja selle järgi siis määratakse oletatav sünnituse tähtaeg. 

Ma ei ole siiani aru saanud, et mille järgi sünnitustähtaja arvestus täpselt käib. Möödulindiga sentimeetrite järgi võetakse üks tähtaeg, ultraheli annab ka veel mingi tähtaja ning naised, kes peaaegu viimase kui üheni ei tea oma menstruatsiooni aega, pakuvad omapoolset varianti. Seega, loominguline lähenemine ja teadmine, et ükski laps ju emakasse ikkagi ei jää. Muide, ehk on see ka põhjus, miks ma olen kogu aja jooksul ainult kahte ülekantud rasedust  ja sünnituse esilekutsumist näinud?!

Samuti leidsin paksu tolmu seest ameeriklaste poolt annetatud anesteesiamasina (pole kindel, et on õige termin, aga nii kohalikud seda kutsuvad) ja operatsioonilaua. Kasutamata, sest keegi ei oska neid käsitleda ning pole ka arsti, kes lõikaks. 

Logre emadus-ja sünnitusosakond on senise nähtu üks puhtamaid. Voodikohti on kokku 4 ja töötamas vahetustega kaks ämmaemandat- Beatrice ja Julie. Beatrice on käreda häälega 50ndaes korpulentne daam. Vaimne juht ja liider ehk ülemämmaemand. Julie ca 30 kanti noor ja aktiivne ämmakas, kes on tööl olnud laste kõrvalt mõned aastad. Sümpaatsed mõlemad. 

Logre haigla sünnitustuba

Võrreldes Ayamfooya kliinikuga on Logre patsientide hulk arvukam. Peaaegu iga päev 1-2 sünnitust ning kordades rohkem rasedate ja vastsündinute vastuvõtte. Kolmapäeval juhtuski nii, et olin sunnitud üksi rasedaid vastu võtma, kuna Beatrice oli matustel ning Juliel midagi lapsega. Abiks oli kogukonna õde Anna, kes kogu mu jutu kohalikku keelde tõlkis. Aega läks, aga asja sai- 16 patsienti lõunaks nõustatud nagu niuhti!

Kolmanda nädalaga saan öelda, et suudan juba plastiktoruga osavalt loote südametoone kuulata! Siin ei ole nimelt mitte ühtegi kaasaegset loote monitoorimise vahendit. Kõik teed oma käte, silmade ja kõrvadega!

Sünnitusabialaselt hakkan vaikselt pilti kokku panema ja nähtu on tegelikult kohati isegi hirmutav. Ravimite kasutamine väga, väga julge, jälgimine kaootiline/puuduv ning patsiendite nõustamine minimaalne. Võttes seda arvesse, siis olemegi paika pannud orienteeruvad ajad workshopideks- veebruari lõpus kogukonna rasedatele loengud vahetust rasedusaegsest hügieenist ja toitumisest, sünnitusjärgsest perioodist, vastsündinu hooldamisest ja lapse toitmisest esimesel eluaastal ning märtsis siis tõsisemad workshopid kogukonna õdedele ning ämmaemandatele.

See nädal on ettetoonud ka enneaegseid, nabaväädi väljalangusega ja jalgtuharseisuga sünnitusi. Kõik ühes väikses hämaras toas keset kõrbemaastiku (praegusel hetkel) kahe ämmaemanda juuresolekul... 

Enneaegsete laste elulemuspiiriks on siinses maa piirkonnas keskelt läbi 32-34. rasedusnädal ja  sünnikaal üle 2kg. Peale sünnitust minnakse ikkagi paari tunni jooksul oma kärbeskaallasega koju. Minu suureks positiivseks üllatuseks oli see, et Julie rääkis mulle känguru-meetodist ja sellest, et see on ainuke asi, mida nad saavad vanematele õpetada, et oma enneaegseid lapsi kodus elus hoida. Tõestuseks nägin imearmsaid kaksikuid, kes arvatavasti sündinud 34 rasedusnädalal mõlemad 2 kilosena ning esimesed poolteist kuud kasvanud ema ja vanaema pões.

Lisaks on nädala algusega saabunud meie hoovile ameeriklased. Tõelised seenioritest misjonärid. Meie mäeotsas asuv kodu on muutunud "Hukkunud alpinisti hotelliks". Ootamatult on minust saanud  ameeriklaste ihuarst peale seda, kui leidsin nende 71aastase matkaselli puude vahelt teadvuseta lamamas. Kuumarabandus! Haiglasse sõitsime üle põldude kohaliku mehe Jeepi kastis papi märgadesse linadesse keeratuna. Olukord oli tegelikult vägagi ohtlik, kuna härra kehatemperatuur oli 41,1 kraadi. Kohalikele oli igal juhul tsirkust kogu üritusest rohkem kui rubla eest!

Väikese pundi ameeriklaste hulgast minu vaieldamatuks lemmikuks 80 kanti üleni tätoveeritud torisev papi Lou. Tüüp on nagu Jackassi filmist pärit paha vanaisa.  Igal juhul on ta oma väga musta huumoriga mu päevadesse päikest ja hämmingut toonud! 

Nädalalõpp peaks mööduma HIV positiivsete patsientidega ja jalgpalli võistlusega ning pühapäeval on plaanis mootorratastega minna lähiümbruse kultuuriväärtustega tutvuma.

Ilmad on tapvalt kuumad (40kraadi on keskmine temperatuur), ülimalt kirgas tähistaevas käega katsutav ja elurütm hakkab aga aina rohkem minema loodusega ühte...