Mondo's volunteers in Ghana

See nädal on möödunud uskumatult kiiresti. Töö-töö-töö. Esimesed päevad Ayamfooya kliinikus olid taaskord valulikud. Esmaspäeva hommikul ootas mind ees kaos. Koristamata, puuduliku varustuse ja õnnetu olemisega kliinik. Juhataja on juba teist nädalat ära lõunas tervislikel põhjustel ning alluvatel on veidikene vabam olemine... Alustasin esmaspäeva hommikut koheselt kõigi tuju rikkumisega ja võtsime ette suurpuhastuse. Kõik ruumid said asjadest tühjaks veetud, ära pestud ning siis asjad uuesti sisse tagasi loogilises järjestuses. Uskumatu, et terrakota tooni põrand on tegelikult beez ja et talla ei prõksugi klaas kui ringi liikuda! Koristatud protseduuride tuba Olles juba hommikul hoo sisse saanud, siis jätkasime päeva anti-ja aseptika alase loenguga ja oli väike workshop perearsti tasemel väikekirurgiast, steriilse laua katmise ning haavahoolduse osas. Eestist, kirurgiaosakonnast, kaasa saadud riistad leidsid rakendust õppimisel ja hiljem töös.  Et lugu korralikult kokk...

1 kohaga kaasnes jalgpall Kui koolivorm on tihtipeale katkine ja vana siis jalgpallivorm on alati briljantne Kohtunik Evans õnnitlemas võitjaid Jalgpallurid pistavad rinda 40 kradise kuumusega Koos minuga lendasid Ghanasse ka viis jalgpalli, mis olid annetatud ühe vahva Eesti poisi poolt. Sellest annetusest sai alguse meeleolukas jalkavõistluste sari Mathias cup 2015. Kuna Mathias oli saatnud Ghanasse 5 jalgpalli, mille pidime võrdselt jagama erinevate koolide vahel siis tundus võistlus 4 Nabdami koolitsoonis just see kõige õigem viis olevat. Mina ise kõige suurem jalkafänn ja teadja ei ole, aga meie kohaliku organisatsiooni KOCDA juhataja poeg Evans on tõsine jalkafanatt ja suur Real Madridi fänn seega kohtunikku ei pidanud kaugelt otsima.  Koolid harjutasid päris põhjalikult selleks turniiriks ning õpilastele loeti kõvasti sõnu peale, sest siin Ghanas jalkaga juba nalja ei tehta ja peale 1 koha on vaid kaotajad. Seega kohtuniku elu oli karm, spordiõpetajad ...

Istun küünlavalgel ja olen õnnelik, et hommikul sai läpakas laetud, sest elekter on ära ning lugeda ega korvi punuda ei saa ning püha Maarja palveränduritega ei ole ka erilist soovi see õhtu liituda seega saan mõnusasti oma viimase nädala kogemusi kaasmaalastega jagada. Kõrvu kostab muidugi kirikumuusika, sest õhtune palvus on alanud ja see nädal on see eriti rahvarohke, sest tähistatakse Maarja palverändurite saabumist Kongo külla. Ei saa küll aru, kes täpselt palverännaku ette võtnud on aga rahvast siin jagub, kiriku raamatukogu ja muud valdused on muutunud telklaks ning terve ala on valgustatud ja kõlaritega kaetud, midagi nagu muusikafestivali või reivi laadset, aga kui festivalil lastakse hommikuti korralikult  välja magada, siis siin kestab pidu hiliste õhtutundideni ning algab uuesti suure lärmiga kell 5 hommikul. Eile käisime ka öömissal, lootsin et saab kõvasti gosplit ja tantsu aga suutsime vaid tunnikese olla, mille jooksul vaid palvetati ning peeti kõnesid...hiljem ko...

Kolmapäeval kl 12.00 saab toimuma minu viimane suurem projekt - Nabdami piirkonna põhikoolide terviseõpetajate esmaabi koolitus. Sündmus, mille materjali olen mitu päeva põhjalikult ette valmistanud, esmaabipakke komplekteerinud, projektorit küla peal jahtinud, õhtuti mõtetes koolitust läbi viinud, haridusameti vahet jooksnud, kutseid teinud. Eile käisin veel koolitusruume üle vaatamas ja tegin plaane, kuidas poolpimedast laoruumi meenutavast toast sobivat klassi vormida. Olen nigel esineja ning üritan seetõttu alati enne selliseid sündmusi oma programmi võimalikult hästi läbi mõelda. Tavaliselt muretsen ikkagi ja nii läks seegi kord – lihvisin poole ööni Karolini poolt tehtud powerpoint esitlust, kaalusin erinevaid meetodeid nii suure kui ka väiksema grupi kohaletuleku puhuks, planeerisin alternatiive juhuks kui elekter peaks ära kaduma, kui kirjutamiseks tahvlit ei peaks saama ja niiöelda harjutamise eesmärgil elustasin mõtetes kohalikku haridusameti direktorit. Kl 11.00. piisav...

Käimas on üks suurimaid kirikupidustusi, "Devotion". Kohalikel on igapäevaelu praktiliselt peatunud ja hommikul kella viiest hakkab kogu trall pihta ja kestab hilisööni. Pidevad jutlused, öömissad, palverännakud ja "külalisesinejate" etteasted. Kogu asjal on samad mõõtmed nagu meil olid kunagi Rock Summeril.  Kogu kirikumöllu raames olen ka mina saanud 2 oma tööpäeva alustada suure jumalateenistusega ning igal hommikul olen olnud sunnitud osavõtma palvustest. Kindlasti on oma osa ka sellel, et sel nädalal olen ametis katoliku kiriku haiglas, Logres.  Mitmest erinevast majast koosnev Logre kliinik on iseenest üks uuemaid siinses piirkonnas. Torkab silma jooksva vee ja generaatoriga. /Viimase nädala jooksul on elektri olemasolu ja puudumise osakaal olnud 50-50/. Kliinikus on olemas  ka üks suhteliselt vana ultraheli aparaat, mida algtasemel käsitleda oskab ainult üks nunn, kes teistega oma teadmisi jagada ei soovi. Põhjus lihtne- lõhuvad masina ära. Ühel päeval...

Vot see oli alles üks tõsine töönädal- kui eelnevad nädalad on kulgenud  mõnusas tempos siis viimane oli juba midagi mu Eesti töönädala laadset, kus hommikul vara tööle ja ka hilistel tundidel leian ennast läpaka ees tööasju tegemas. Iga päev olid teadustunnid erinevates koolides ning nädala lõpus toimus koolijuhtide koolitus. Enne tundide andmist sain sirvida ka siinset Integrated Science ainekava, mis oma ülesehituselt ja ideedelt on väga üllas, aga reaalsusest suhteliselt kaugel. Tõenäoliselt peallinnas Accras on see ainekava ka mingit moodi rakendatav, aga siin põhjas, kus koolidel ei ole piisavalt õppematerjale, ei saa seal kirjeldatud laboritest unistadagi. Nimelt näeb ainekava ette et nädalas oleks kokku 6 tundi teadusaineid, millest 4 modustaks teooria ja 2 praktika. Praktiliste tundide eesmärgiks on seatud uute teadmiste avastamine katselisel teel, kusjuures 7-9 klassi õpilased peavad siinkohal näitama üles loovust ja avatud meelt, tulemaks välja uute ideedega  ja...

Esimene töine nädal on saanud läbi. Nädal on olnud suhteliselt tihe, uut informatsiooni on tulnud vastuvõtta lademeis. Emotsioone ja mõtteid on mustmiljon, kuid alljärgnevalt lühidalt nähtust ja kuuldust. Esmaspäeva hommikul kohtusin Nabdami piirkonna tervise "pealikuga". Vestlesime põgusalt pool tunnikest, mille jooksul tutvustasin KOCDAt, Mondot, iseennast ja oma plaane siinsetes haiglates.  /Ka Chefile tegi nalja mu nimi, mis tundub, et on kohalikele praktiliselt hääldamatu. Olen praeguseks hakanud reageerima juba igasuguste "Millide", "Miiimiide" ja "Sista" peale. Samuti "pssst!" ja mingi kummaline keelega klikitamine on saanud mu igapäevasteks kutsungiteks/. Chef oli minu poolt pakutuga rahul ning lubas mind märtsis abistada kohalike ämmaemandate kokkukutsumisel, et läbi viia mõningad workshopid. Suurepärane! Nähtavasti oli pool võitu peos ka seetõttu, et chef olevat olnud enne tähtsale positsioonile saamist ämmaemand... ...

Aega võttis aga asja sai-Eesti toetajate poolt korraldatud kitseralli sai lõpus Kongo külas teostatud. Esialgne idee oli küll kitsed lesknaistele jõulukingina välja jagada, aga kuna jõulude ajal ning uusaastal olid kitsede hinnad laes, siis ost jäi teostamata. Eelmise nädala lõpus aga sai 35 kitse Kongo küla lesknaistele soetatud ning veterinaari poolt ülevaadatud. Seega täna hommikul olid lesknaiste grupid juba varakult Kongo külakeskuses, et saada õnnelikeks kitsekasvatajateks. Kitsesid jagati kolmestele lesknaiste gruppidele ning idee on, et kui tulevad pojad, siis järglased jagatakse esmalt grupisiseselt. Enamikul kitsel oli ka annetaja poolt pandud nimi ning üsna vahva oli vaadata kuidas Ghanalased meie ääsid ja õõsid hääldavad.. Kuigi piltidelt võib näha küllaltki tõsiseid naisi, siis tegelikkuses oldi väga rõõmsad ja mulle pandi ikka südamele, et ma annetajaid tänaks. Siin on lihtsalt kombeks, et fotosid tehakse tõsise ilmega ning üleüldse on see veidi pühalik tegevus. Nais...

Päikeseloojangu eelsed tervitused Kongo külast, nädal on möödunud linnutiivul ja uskumatu, et uus peatselt peale hakkamas. Möödunud nädalal sukeldusin teadustundidesse ning alustasin koolituste planeerimisega. Olin leppinud kolme kooliga kokku, et külastan nende loodusainete tunde ja kahe puhul see ka õnnestus. Presentationi koolis oli usunädal ja tunnid olid seetõttu asendunud tantsude, laulude ja muu vahva tegevusega, millest ka mina osa sain. Äge oli vaadata kuidas täitsa pisikesed bongodel ja djembedel selliseid rütme ladusid, et ka osadel õpetajel puus liikuma hakkas. Siin muidugi ollakse väga tantsulembed ja ei lähe vaja palju veenmist et rütmidel ennast kanda lastaks. Presentationi kool on loodud ühe Iiri usuorganisatsiooni toel ning selle tõttu on ka usul suur rõhk koolielus mängida. Sama kehtib ka paljude riigikoolide kohta ning üleüldse on kirikul suur roll siinses kogukonnal. Elan ise kiriku külalistemajas otse nunnakloostri kõrval, aga kahjuks pühapäevastele palvustele jõ...

Kohal! Juba üle nädala on möödas sellest ajast kui teele asusin ja viis päeva sellest kui minust sai Kongo küla elanik. Reis Accrast Kongosse oli meeleolukas- lärmakas, aeglane ja tolmune. Ma hakkasin isegi aru saama, miks vali muusika võib olla piinamisvahendiks... Samas, kui ma oleksin oma 16 tunnise bussireisi maha maganud, siis ma oleksin jäänud hingematvalt kaunitest looduspiltidest ilma. Äikesetorm, mille sarnast pole ma kunagi näinud- välgulöök iga sekund selgelt taevasse välja joonistunud. Hämmastav! Esimene nädal on möödunud sisse elades- tutvusin haiglatega ja inimestega. Kõik on väga sõbralikud ja olen end tundnud väga teretulnuna. Esmaspäeval on plaanis tähtis kohtumine piirkonna suure tervishoiu pealikuga- soovib minuga mu plaane arutada ja oma plaane mulle tutvustada. Sel nädalal juba kohtusin mingi "tundub, et on tähtis" mehega, kellele oma plaane presenteerisin ja pika jutu lõpuks palus esmaspäeval ikka veel tähtsamaga rääkida, et tema üksi ei...