Kaks ja pool nädalat Kongo põhikoolis

-


Kaks ja pool nädalat Kongo põhikoolis – Kongo Junior High School.

Ligi kahemeetrine direktor Emanuel on kiire ja konkreetne. Mind kooli saatnud haridusosakonna Francisega on tal pikem jutt sellest, millest kooli vajaka – lapsi on palju ja tuleb juurde, klassid ei mahuta enam ära, A-poole klassides läbib põrandat ja hoonet ohtlik mõra, õppevahendite kappi oleks tarvis ja .. minuga aga on jutt selge ja lühike - need seal on science õpetajad ja need ICT-i omad, leppige kokku, mis ja kuidas. 


Annangi siis neid mõlemaid tunde, üritan seoseid luua ja kasutan võimaluste piires näitlikustamiseks oma päevinäinud Dell-i laptoppi. MTN modem aitab kuigivõrd kaasa – nii Eesti kui Aafrika ilmakaardid jooksevad Weather and Climate taustaks päris rahuldavas tempos. 

direktor Emanuel


Emanuel direktorina on omaette fenomen. Näiteks on tal kaks füüsilise puudega õpetajat, üks neist pime ühiskonnaõpetuse õpetaja, kelle oma käsiraamatud on punktkirjas. Lisaks võtab Emanuel praktikale õpetajakoolituse tudengeid, mida kõik koolid siin sugugi ei tee. Need viimased ongi mu kõige tänuväärsemad partnerid, käivad tunnis, kuulavad ka muidu huviga ja küsivad palju ning täpselt. Ilmselt läbi nende on minu siinviibimise mõju Ghana haridusele ka kõige suurem :)

koolitund on traditsiooniline - õpetaja räägib, õpilased kirjutavad üles


Õpetajakoolituse praktikandid on keskmiselt innukamad ja huvitatumad kui õpetajad

 
praktikant Prince tutvub Eesti loodusõpetuse õpikutega
Eelmisel nädalal Kongo-küla väisanud suur Eestist delegatsioon võetakse vastu tervitustseremooniaga. Kõik õpilased mahuvad puu varju, pingid võetakse klassist kaasa.




Jalgpall on kõigi spordialade kuningas. Spordipäev koos Nangodi põhikooliga tähendab läbi päeva kestvaid erinevate vanuseastmete jalgpallimatše. 
And they play hard.  
mängivad põhikooli tüdrukud
mängivad õpetajad


värav!!!
algkooli poisid mängivad kooliõuel kilekotipuntraga

õpetajate võistkonnas võeti ka mind 20 min platsile, 35 kraadi ja päike lagipähe, mängisin kaitses, mujale mu kiirus enam ei sobiks, võtsin neli söötu vahelt ja ilmselt segasin ka muul moel, piinlik ei olnud



Kolmapäeva hommikul on pool tundi worship - hommikupalvus. Alguses suhteliselt vabas vormis moraalilugemine, siis pooleldi improviseeritud etendusena õpetlik lugu Jeesuse elust ja siis ühispalvus. Etendus ise on suht naturaalne, kõik löömised või tõukamised on üsna füüsilised.
improvisatsioon Jeesuse elust

palvus
Tundi läheb õpetaja tavaliselt vitsaga, see sobib tarvitada nii kaardikepina kui ka lihtsalt karistamiseks. Eelmisel kolmapäeval toodi uued vitsad. Tõsi, enne seda paar päeva oli juba ka hoolega kontrolltöid tehtud. Ja sai tõeks laulusalm, millel Eestis vast juba alates eelmise sajandi viiekümnendatest siiski enam sisu ei ole -
"Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, kes aga mõistis aru sai, sellele ta /õpetaja/ tegi pai".
halvasti tehtud kontrolltöö eest saab vitsa

Tundi illustreerivaid katseid on vähe. Keemilise reaktsiooni omaduste illustratsiooniks sobib jälle apelsinipatarei.


Väikelapsed on ka õpetajatel kõikjal kaasas
õpetaja väikelapsega tunnis

 .. ja õpetajate toas
Veel paar õpetajate toa pilti
naisõpetajad on küll vähemuses

lõuna ajal tuleb väss

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

-
Image
Coming to Ghana has been on my mind for a long time. Interesting culture and beautiful traditions, scenic nature, friendly people and tasty local cuisine were some of the things that would pop up on Google every time I was researching the country. When an Estonian NGO called Mondo provided me with an opportunity to come to Ghana as a climate change advisor volunteer for Kongo Community Development Association (KOCDA) under the European Solidarity Corps program, I was so incredibly excited and began reading about the country even more. I wanted to be prepared for every possible situation so that I would know what to say and how to react and would not offend anyone or get overwhelmed after seeing something that may not be so common in my home country. Mondo had also arranged trainings about the country and it's culture and advised of the things that should and should not be done in the country, so I felt absolutely prepared for this exciting adventure. However even after preparing so...
Read more

Finding my way in a new country

-
Image
During my first meeting with the board of my host organization, CoDA, someone asked about my experiences so far and whether my expectations were being met. From previous experiences, I have learned that it is best to approach projects like this with minimal expectations. Despite this, I can only say that the first month has exceeded my imagination. Everyone has been incredibly welcoming, making me feel at home in a new country almost immediately. The first month was all about adaptation and observation for me. I had to adjust to a new culture, new foods, and lots of new people. We also delved into the local culture and history, emphasizing the importance of introductions. Consequently, we spent the first two weeks traveling around Kongo and its surrounding areas, meeting key figures in the community.  Engaging in conversations with everyone I meet is something my Dutch self is not used to. At first, I struggled with the language, not only Nabt but also English. However, like everyt...
Read more

Until we meet again, Kongo

-
Image
I cannot believe I am saying this, but my time in Kongo village and Ghana in general is almost over. When I first came here, I thought 3 months and a half was plenty of time, but I could not have been more wrong. These months have passed by so quickly that it feels like I came here a week ago. I guess this just proves how amazing my life has been here, because time flies by so quickly when you are engaged in activities that are interesting and fun for you. And as much as I miss my country and my loved ones, I would love to stay in the village longer. I want to start my final blog by saying a huge thanks to a Kongo based NGO CoDA, that has been hosting me all this time. Their dedication to make me feel great in this village was incredible. Since the day I arrived in the village they treated me like a family member and helped me in every step of the way. Taking me around for sightseeing, teaching me the local language, cooking me delicious vegetarian meals, greeting me with a smile eve...
Read more