Bawku õdede kool ja haigla

Kokkulepped Bawku kooliga toimisid nii nagu oli lubatud, teisipäeval sõitsime neljaks päevaks Presby kristlikusse õdede kooli ja haiglasse. Kõik teadsid meie tulekust ja oli tunda, et meid oodati juba pikkisilmi.

Kool ja haigla asuvad ühisel suurel territooriumil. Kool tegutseb viiekümnendate aastate keskpaigast ning kuni tänaseni on seal õpetatud ainult õdesid, kuid järgmine september plaanitakse avada ka ämmaemanda õppekava. Selleks ehitatakse eraldi hoone ja on taotletud rahastust hollandlaste toetusprogrammide kaudu. Hollandlaste erinevad programmid on toetanud kooli juba aastaid, näiteks on nii kooli kui ka haigla varustus erinevate õppevahendite ja  meditsiinitarvikute osas pigem hea, samuti käivad korra aastas 4-6 arsti haiglas tööl (silmaarst, kirurg, naistearst).

Kool

Õe väljundipõhine õppekava kestab 3 aastat. Diplomiõppekavad väga põhjalikult koostatud, aluseks on Hollandi programm. 2/3 õpetajatest on mehed, kokku on koolis 15-20 õpetajat. 

Tudengitel on kohustus kanda koolivormi, mis on väga ilus: tüdrukutel rohelised kleidid ja kinnised jalanõud ning poistel valge triiksärk, must lips, heledad püksid ning samuti kinnised jalanõud. Tudengid on väga õpihimulised, hästi palju küsivad ja tunnevad huvi erinevate teemade vastu. Ühes klassis on umbes 70 tudengit, praktilisteks tundideks jaotatakse väiksemateks rühmadeks. Õppimise ajal ei tohi tudengid kooli territooriumilt lahkuda, ainult koolivaheajal. Tudengid elavad ühiselamus, tüdrukutel ja poistel eraldi majad. Võrreldes klassiruumidega ja üldise koolikeskkonnaga on ühiselamu päris kehvas seisus.

Meie Maritiga külastasime iga päev ühte tundi (kestvus 2-3 tundi) näiteks oli nii iseseisvate tööde ettekandeid kui ka anatoomiat ning günekoloogilist kirurgiat. Õpetajad kasutavad erinevaid õppemeetodeid (sissejuhatus koos teema avamisega, seminar, näitlikustamine ning tagasiside), tundide läbiviimiseks on tehniline valmidus olemas, ainult internetilevi on katkendlik. Üldiselt olid tunnid väga huvitavad, kuid laialivalgumist tuli ette kõikide tundides. Näiteks anatoomia seminaris jõuti välja sünnitaja kateteriseerimiseni. 

Tunniplaan on koostatud terveks aastaks ning lähtub põhimõttest, et igal päeval ja kellaajal on oma kindel tund (Eesti üldhariduskoolide tunniplaan). Tundide mahu arvestamise aluseks on ainepunktid ehk kreditid, 1 kredit vastab 1 täistund. Üldiselt on sama nagu Eesti kõrghariduses nt 3 kreditit vastab 72 tundi tööd üliõpilase kohta. Teooria ja praktika on omavahel integreeritud, tudengid käivad teooriaõppe vahel haiglas praktikal nt üks nädal ning vaheajal peavad olema haiglas praktikal 6 nädalat. Haiglas on mentorid, kes tudengeid juhendavad, koolipoolsed juhendajad on mentoritega sagedasti kontaktis. Selles osas on haigla ja koolivaheline koostöö väga hea.    

Kooli raamatukogus on kirjandust kõikidele teemadele, kuid üldiselt on raamatud 10 aastat ja veel vanemad. 

Haigla asub suurel territooriumil, erinevad osakonnad on väikestes majades, mis  komplektselt moodustab terviku. Hiljuti avati hollandlaste toel vastsündinute intensiivravi osakond (NICU). Osakonna vastutav ämmaemand läbis hiljuti vastavad kursused ja nüüd koolitab kolleege. Samas osakonnas õpetatakse ka kängurumeetodit (laps seotakse ema rinnale). Sünnitusosakonnas aegajalt proovitakse erinevaid valutustamise meetodeid ja sünnitusasendeid, kuid naised sageli ise eelistavad traditsioonilist selili sünnitamist.

Haiglas töötab kokku 6-10 arsti, ülejäänud töö teevad ära õed, ämmaemandad või arsti assistendid. Näiteks oli üks keiserlõige, mida opereeris üldarst, kes on läbinud vastavad kursused. Anestesioloog oli eraldi väljaõppega.

Üldiselt külastasime kõiki osakondi välja arvatud laste, kuna teel sinna hakkas üks väike 3 aastane poiss meid nähes hirmunult röökima ning siis otsustasime vastavat osakonda vältida.

Ühel päeval palusime luba teha ka ise tutvustav ettekanne Mondost, Eestist ja tervishoiu kõrgkoolidest. Ettekandel osalesid  haigla ja kooli juhtivtöötajad, kellega sai arutatud edaspidiseid koostöö võimalusi.

Kokkuvõtvalt on kool valmis erinevateks rahvusvahelisteks koostööprojektideks ning väga oodatakse partnereid, kes jagaksid oma kogemusi. Nii haiglas kui ka koolis on olemas kriitiline ressurss, kes muudatustega kaasa tuleks, et paremini teenida oma kogukonda, pakkudes tõhusaid tervishoiuteenuseid.