Igapäevastest asjadest 1
Flower of Africa. These are cheap, thin plastic bags that are tossed to the ground ... "It's gotten to the point where it's almost become our national flower."
Prügi on siin
kiiresti süvenev probleem. Ja pealegi kriitiline, sest kohalikud ei
taju hästi, et see on probleem. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi pakiti enamik
toitu ja asju paberisse ning puulehtedesse, need pakendid lagunesid
hiljemalt vihmaperioodi lõpuks ära. Plastikpakendiga see nii kiiresti ei lähe.
Lisaks kasvab
Aafrika rahvastik jõudsasti ja koos sellega suureneb igasuguste muude
olmejäätmete hulk. Kuna aafriklase esteetika on seotud pigem ilusa ja puhta
riideskäimisega kui oma elamise ümbruse korrashoiuga, siis kipub prügi kuhjuma.
Puhastusseadmed ja prügimajandus on vähelevinud. Turuplatsidel on küll suured
konteinerid ja linnaservas prügimägi, aga aktiivset tegevust nende ümber siiski
märgata ei ole.
prügikonteiner turuplatsil |
Bolgatanga
linna kanalisatsioon. Enamasti on linnades selleks otstarbeks lihtsal lahtised
kanalid tänavate ääres, mis vihmaperioodil töötavad kindlasti tõhusamalt.
|
Külad on
siiski pisut erinevad, on puhtamaid ja vähem puhtaid, Kongo-küla on pigem see
viimane. Omaette küsimus on muidugi see, kuidas selles suht traditsioonilises
ühiskonnas mingi uus arusaamine kogukonda
jõuab. Kes on ja mida arvavad arvamusliidrid, mis on kiriku roll etc.
Loodusõpetuse tundides jõudsid saastamise küsimused õpilastele kõige paremini
pärale vee teemaga seoses.
Vesi
Vesi ja iseäranis puhas vesi on läbi aegade olnud suur
probleem. Aga erinevalt prügist on sellega vähemalt viimasel ajal süstemaatiliselt
tegeletud.
Naiteks Ghana põhikooli loodusainete õpikus on vesi ja selle puhtus eraldi
peatükk |
Hommikupudru kausside pesemine Kongo põhikooli puurkaevu juures |
joogivee pakid |
joogivesi on saabunud külasse
|
Usk
Ghana ühiskond on üsna traditsiooniline ja konservatiivne ning
neid väärtusi kasvatatakse ja kinnistatakse juba kooliõpetusega. Oma roll
selles kõiges on ka religioonil. Laias laastus on 70% elanikest kristlased,
umbes veerand moslemid ja ca 5% kohalike traditsiooniliste uskumustega.
Siin, riigi põhjaosas on moslemeid muidugi rohkem. Kui võrrelda kahte Põhja-Ghana suuremat linna, siis Bawkus üle poole
elanikest, Bolgas vähem. Moslemid on siin olnud kogu aeg
- juba 10. sajandist. Islam on loomulik ja igapäevane osa Ghana ühiskonnast.
Välisministeeriumi juures on siin omaette moslemite Meka palverännu korraldamise talitus, üldse on Ghana bürokraatia suhteliselt arenenud ja tõhus. Moslemitel on ka omad koolid, isegi paar kolledžit, aga need pole väga hinnatud. Kui aga usu pinnal tekkinud konfliktide kohta küsida, siis on vastus kiiresti eitav, konfliktid tulevad hõimudevaheliselt suhetest, mitte usuga seoses. Siiski tundub islam kergelt invasiivne olevat. Näiteks presbüterlaste toetatud Bawku medõdede koolis on enamik tudengitest moslemid. Kui nad aga tahtsid reede vastavalt islami kommetele vabaks päevaks teha, siis kristliku tagapõhjaga koolis seda loomulikult ei sündinud. Samas on koolil reedese õppekorraldusega probleeme. Või tõdemus - kristlikel peredel on tänapäeval 2-3 last, moslemitel jälle niipalju kui tuleb.
Moslemid on ka enamasti elanikkonna vaesemast kihist, aga kindlasti mitte kõik. Kui Saudis või Iraanis on mosleminaistel avalikus elus palju piirangud, siis siin neid peaaegu pole, näiteks sõidavad kõik mosleminaised motode ja jalgratastega etc. Iseloomulik on kohaliku elu24 uudis - https://www.google.com.gh/.../89986-photos-this-ghanaian..
Naised väljumas Larabanga mošee naisteuksest. |
Larabanga mošee on väidetavalt vanim teadaolev ehitis Ghanas ja aastast 2001 kantud ka UNESCO kultuuripärandi nimekirja |
Välisministeeriumi juures on siin omaette moslemite Meka palverännu korraldamise talitus, üldse on Ghana bürokraatia suhteliselt arenenud ja tõhus. Moslemitel on ka omad koolid, isegi paar kolledžit, aga need pole väga hinnatud. Kui aga usu pinnal tekkinud konfliktide kohta küsida, siis on vastus kiiresti eitav, konfliktid tulevad hõimudevaheliselt suhetest, mitte usuga seoses. Siiski tundub islam kergelt invasiivne olevat. Näiteks presbüterlaste toetatud Bawku medõdede koolis on enamik tudengitest moslemid. Kui nad aga tahtsid reede vastavalt islami kommetele vabaks päevaks teha, siis kristliku tagapõhjaga koolis seda loomulikult ei sündinud. Samas on koolil reedese õppekorraldusega probleeme. Või tõdemus - kristlikel peredel on tänapäeval 2-3 last, moslemitel jälle niipalju kui tuleb.
keskpäevane teenistus |
Moslemid on ka enamasti elanikkonna vaesemast kihist, aga kindlasti mitte kõik. Kui Saudis või Iraanis on mosleminaistel avalikus elus palju piirangud, siis siin neid peaaegu pole, näiteks sõidavad kõik mosleminaised motode ja jalgratastega etc. Iseloomulik on kohaliku elu24 uudis - https://www.google.com.gh/.../89986-photos-this-ghanaian..
Moslemitüdrukud jalgrattal, pilt, mis Iraanis või Saudis oleks võimatu |
Kristlust, õigemini katoliiklust, iseloomustab vbl kohaliku, tõsi, iirlasest preestri, isa Leo räägitud anekdoot - kirikus käivad remonditööd ja üks tööline on tellingutel kõrgel lae all nii, et teda näha ei ole. Kirikusse siseneb vanem naine ja asub palvetama. Remondimees mõtleb, et teeb pisut nalja ja lausub kumedal häälel: «Hei, ma olen Jeesus, mis on sinu soovid?» Naine vaatab mõne hetke ringi, aga palvetab edasi. Remondimees proovib uuesti, tulemus on seesama. Kolmandal korral vaatab pisut häiritud naine üles ja käratab: «Jää vait, ma räägin praegu sinu emaga» ..
Korra nädalas kirikus käimine on siin teatud märk kogukonda kuulumisest. Kui pühapäevahommikune missa vahele jääb, siis öeldakse sulle nädala jooksul muu jutu hulgas vähemalt paar korda – „ma ei näinud sind pühapäeval kirikus“.
Teenistus frantsiskaanlaste välikirikus
|
Kirikusse pannakse selga pidulikumad rõivad
|
Väss
Eriti siinses kliimas võib päevane väsimus tabada sind täiesti suvalises kohas ja siis on mõistlik sellele võimalusel kohe järele anda ning teha väike uinak. Niisuguse soovituseni on jõudnud ka kaasaegne neuroteadus, aga kohalikele on see ammu teada ja iseenesestmõistetav.
Bussijaama väss |
Comments
Post a Comment