Trouble in paradise

-
Esmaspäev on tõeliselt kordaläinud. Algselt oli plaanis vaid Ayamfooya kliiniku külastus ja kohtumine Nabdami piirkonna terviseameti direktoriga. Päeva lõpuks suutsime külastada kõiki kolme kliinikut, lisaks Ayamfooyale ka Logre ja Pitanga ning ka terviseameti direktorit Nangodis. Arvestades Aafrika kultuuri eripärasid, olime täna  äga efektiivsed. Ilmselgelt olen väga rahul tänase päevaga.

Täna hommikul pidime külastama Ayamfooya kliinikut ja osa võtma sealsest iganädalasest personali koosolekust. Hea võimalus ennast tutvustada töötajatele ja näha kuidas toimub koosolek siinses kliinikus. Koosolek pidi algama kell kaheksa. Kohale jõudes kohtusime küll kliiniku juhatajaga, aga olime mööda pannud ühe väga olulise asjaga seoses ilmastikuga. Kuna kogu elu käib ilma (sealhulgas päikese) järgi, siis kuna hommikul veel sadas, oleksime pidanud teadma, et kõik plaanid lükkuvad veidi edasi. Siin tuleb ka ootamist harjutada - näiteks sisustad aega sellega, et lood uusi kontakte, teed märkmeid või vaatled kuidas teed ehitatakse... Iseenesest koosoleku pidamises ja arutatavates probleemides ei olnud midagi iseäralikku - samad mured, mis koduses keskkonnas - töötajate tööle hilinemine, töökohustuste mittetäitmine, korrektne välimus ja suur töökoormus. Kliiniku juhataja Thomas More tutvustas töötajatele uut lahendust tööluusi vähendamiseks - võetakse kasutusele töötajate tööle tulemise registreerimine. Vägagi tuttav võte :)

Jagage infot, mitte viirust! Ebola infoleht kliiniku seinal


Ayamfooya kliinik alustas tööd 1990. aastal ja sellel aastal on kliinikul 25. aastapäev ning seda planeeritakse suurejooneliselt tähistada. Planeeritakse töötajatele ühtemoodi riietust ja spetsiaalseid tervisealaseid üritusi kogukonnale. Nende täpse sisuga viime ennast kiiresti kurssi, et seda võimalust ära kasutada kasvõi oma plaanide tutvustamiseks või ühildamiseks. Aastapäeva tähistamine toimub juba 25. septembril, seega vaikselt hiilib ligi tunne, et väga kiireks hakkab minema... Tuleb jõuda end kohaliku (töö)eluga kurssi viia ja vajalike koolituste jaoks materjali kokku panna.

Teel koju Ayamfooya kliinikust. Kogunevad vihmapilved tähendavad, et varsti ei ole elektrit.

Kohtumine terviseameti direktoriga oli meeldiv ja saime aimu peamistest probleemidest, mis takistavad terviseedendust ja töö tõhustamist. Põhimõtteliselt saab kõik probleemid kokku võtta ühe sõnaga - RAHA. Nabdami piirkond on üks vaesemaid siinses regioonis. Riiklike kliinikute tööd segab oluliselt vahendite ja aparatuuri puudumine...

Logre ja Nangodi kliinik on riigikliinikud ja nende olukord on nii ja naa. Eks töökorralduse poole pealt saab aimu, kui lõpuks kliinikus tööl oleme. Peale tänaseid kohtumisi ootan kannatamatult millal saan kliinikutesse. Tuleb põnev aeg - esialgu vaatlejana ja siis juba tegutsedes koos kliiniku personaliga.


Päeva lõpetsime veetassimisega, sest selgus, et meil ja mujal külas pole vett. Nagu siin öeldakse water is finished... Tänu kohalikele inimestele juhatati meid ühe kooli kaevu juurde, kust tassisime esialgu veel käe otsas vee koduni umbes kilomeetri kaugusele. Kohalikele lastele pakkus palju nalja, et mingid valged naised käe otsas vett tassivad (küll me oma kaelad sama tugevaks nagu kohalikel saame ja varsti asju pea peal kanname)...

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

-
Image
Coming to Ghana has been on my mind for a long time. Interesting culture and beautiful traditions, scenic nature, friendly people and tasty local cuisine were some of the things that would pop up on Google every time I was researching the country. When an Estonian NGO called Mondo provided me with an opportunity to come to Ghana as a climate change advisor volunteer for Kongo Community Development Association (KOCDA) under the European Solidarity Corps program, I was so incredibly excited and began reading about the country even more. I wanted to be prepared for every possible situation so that I would know what to say and how to react and would not offend anyone or get overwhelmed after seeing something that may not be so common in my home country. Mondo had also arranged trainings about the country and it's culture and advised of the things that should and should not be done in the country, so I felt absolutely prepared for this exciting adventure. However even after preparing so...
Read more

Finding my way in a new country

-
Image
During my first meeting with the board of my host organization, CoDA, someone asked about my experiences so far and whether my expectations were being met. From previous experiences, I have learned that it is best to approach projects like this with minimal expectations. Despite this, I can only say that the first month has exceeded my imagination. Everyone has been incredibly welcoming, making me feel at home in a new country almost immediately. The first month was all about adaptation and observation for me. I had to adjust to a new culture, new foods, and lots of new people. We also delved into the local culture and history, emphasizing the importance of introductions. Consequently, we spent the first two weeks traveling around Kongo and its surrounding areas, meeting key figures in the community.  Engaging in conversations with everyone I meet is something my Dutch self is not used to. At first, I struggled with the language, not only Nabt but also English. However, like everyt...
Read more

Until we meet again, Kongo

-
Image
I cannot believe I am saying this, but my time in Kongo village and Ghana in general is almost over. When I first came here, I thought 3 months and a half was plenty of time, but I could not have been more wrong. These months have passed by so quickly that it feels like I came here a week ago. I guess this just proves how amazing my life has been here, because time flies by so quickly when you are engaged in activities that are interesting and fun for you. And as much as I miss my country and my loved ones, I would love to stay in the village longer. I want to start my final blog by saying a huge thanks to a Kongo based NGO CoDA, that has been hosting me all this time. Their dedication to make me feel great in this village was incredible. Since the day I arrived in the village they treated me like a family member and helped me in every step of the way. Taking me around for sightseeing, teaching me the local language, cooking me delicious vegetarian meals, greeting me with a smile eve...
Read more