Ettevalmistused kooliks

Kokkuvõte esimesest töönädalast – kõik on aeglane, aga ilma elektrita suisa seisab

Ma teadsin, et aeg liigub siin teises tempos, ma isegi lootsin, et see mind kui äärmiselt kärsitut inimest veidi maha rahustab, aga ma ei kujutanud ikkagi ette, mida see tähendab. Around 9 tähendab pigem 10 ja later tähendab enne tööpäeva lõppu. Kõik asjaajamised võtavad nii palju aega, ka rääkimine on aeglane: ma ei jaksa ära oodata, millal vestluspartner oma kõnevooru lõpetab, et öelda pikalt seda, millest ma kohe alguses aru sain. Olla aeglane on üks asi, aga kiiruse täielik puudumine teine. Nimelt oli meil Kongo külas elekter ära kolmapäevast laupäeva õhtuni ehk suur osa töönädalast. Mida see sisuliselt tähendab? Arvutid ei tööta, mobiilide akud on tühjad, inimese saad vaid nii kätte, et lähed talle koju uurima, aga tema uurib ju parasjagu seda, kas sina oled kodus… Paras segadus.

Education Office'i avatud kontor, ametnikud kohal harva

Tegelikult sai ikkagi üht-teist tehtud ka: kohtusin haridusameti director Edward Azurega, esiteks õhtusöögi lauas, seejärel hommikul tema kontoris; kohtusin Francis Sapaatiga, MTÜ-de koordinaator, minu kontaktisik sõpruskoolide osas; kohtusin ridamisi ametnikega, kes kõik haridusametis töötavad, kuid keda mitte ühelgi päeval ei näinud avatud kontoris tööd tegemas. Kohtumisel Francise ja Edwardiga oli juures ja Victor, kuna Mondo tegutseb just selle partnerorganistasiooni kaudu ning Victor tahab kõigega kursis olla.

Enne kohtumise sisu paar sõna vormi kohta. Kujutage ette sõbralikku vestlust, käed käivad, viskad nalja, tunned teise inimese vastu huvi ning oled elav. Just sellised vestlused on siin 90% ajast, kõigiga, kas vanem või noorem, endast tähtsam või alluv. Aga siis kui algab kohtumise ametlik osa manavad kohalikud surmtõsise näo pähe, ajavad selja nii sirgu, et rind on kummis ning algavad otsast pihta – tutvustavad end, aga ameltikus formaadis, Teevad umbes 5-minutilise sissejuhatuse olukorda ja tausta, suruvad uuesti kätt, resümeerivad iga natukese aja tagant öeldut ning lõpetavad kohutumise sama ametlikult. Kui ametlik osa on läbi – vähematl selline mõtteline ametlik osa, siis nagu klõpsu peale, sealsamas kontorsi, needsamad inimesed, lähevad tagasi informaalse kõne ja loomuliku oleku peale. Mul läks umbes kolm ametlikku kohtumist, et sellest kultuurilisest koodist aru saada, nüüd olen targem.

KoCDA kontori ees

Esimese kohtumise sisu siis. Kohtusime neljapäeval, 3. septembril kell 10 (kokku leppisime 9)-11.30. Leppisime kokku, et GLENi vabatahtlik Anne-Liis viskab pilgu peale kunstiõpetuse õppekavale, et korraldada neile õpetajatele koolitus. Kõige enne tuleb tuvastada, aga kes need õpetajad üldse on, sest kes Liina blogist teab, siis mitte ühtegi ta oma kolme kuu jooksul (aasta tagasi) ei kohanud ning haridusameti direktor ise ka tunnistab, et see osa on praegu koolidest puudu. Vaatame, mis sellest saab. Mina omakorda alustan koolide külastamist esimesel võimalusel, et luua kontakt koolide direktoritega, vaadata koos Francisega üle projektid, mis said Eesti poolt rahastatud, konstateerida nende valmimist ning kleebistada Mondo ning Eesti Arengukoostöö kleepsudega. Nad pakuvad välja esmaspäeva, sest paljud direktorid on veel Nambdamist ära, kuid mina pakun välja, et võtaks need koolid, kus direktorid juba kohal, ette juba reedel. Neile plaan meeldib ning Francis lubab “hiljem” teada anda, kas ja kui palju neid tuleb. Seejärel, kui saan kinnituse, et kool ikkagi algab 8. septembril, lubab haridusameti direktor anda käsu koolide direkoritele edastada õpilaste nimekirjad, et vaadata üle, kes toetuslastest on klassi võrra edasi liikunud, kes ära kolinud, kes ja miks istuma jäänud jne. Kuna kool veel alanud ei ole, ei oska mitte keegi veel õpilaste kohta kommentaare anda. Lisaks lepime kokku, et septembris külastan koolitunde ning kohandan seal nähtule vastavaks oma koolitused, mis viin läbi oktoobris-novembris. Avaldan soovi koolituste kuupäevad võimalikult kiiresti paika panna, sest Karolin Mäe kogemusest mäletan, et siinsete õpetajate kalendrid on koolitusi täis, kuid haridusametist kinnitatakse, et kindlasti aegu on, lihtsalt kevade poole on õpetajatel kiirem. Annan üle haridusametile välja prinditud CV, et nad mu profiiliga tutvuksid ning brožüüri (tegin valmis tänu Karolini vastavasisulisele soovitusele). Tekib mote teha ikkagi eraldi koolitus piirkonna prantsuse keele õpetajatele (neid umbes 5) ning eraldi inglise keele ning muude ainete õpetajatele. Koolivälise tegevuse, mida ma haridusametis fikseerima ei pea, pean siiski ka neile teada andma: selleks on siis loovustunnid (mitmekesi koos teiste vabatahtlikega) ning minu French club, mille eesmärk on lisaks prantsuse keele tundidele toetada õpilasi keele praktikaga ka tunniväliselt. Haridusametis soovitatakse French Clubiga alustada poolest septembrist, kui nad on õpetajatele sõna laiali saatnud, et selline asi toimuma hakkab. Okei. Vähemalt esimene loovustund saab planeeritud uue nädala neljapäevale kell 15-16.30, pean paluma preestril see kirikus ka välja hõigata. Näitan ka välja prinditud ja kiletatud toidublogi väljavõtet Eesti Ghana ja Kambodža postitustest ning avaldan soovi jätkata. Sellele järgneb pikk pausi kuni direktor prinditut loeb, siis arutab Francisega, mis toiduga ühes postituses tegu on (ma viskan vahele nalja, et lugegu blogi, saab ka teada Ghana toitude kohta, aga naljale puudub reakstioon/ reaktsiooni puudumine on piisav reaktsioon) ning siis nad nendivad, et küll on see blogi ikka tore, hästi ette valmistatud ning potentsiaalselt on koolid huvitatud jätkamisest.

Vasakult: Francis, audiitorid George ja David, kaks mitte asjasse puutuvat isikut

Kuna voolu ei ole, ei saa keegi ühtegi teadet edastada. Olen siiski reede, 4. septembri hommikul kell 9 haridusametis, et uurida külastatavate koolide kohta. Haridusamet on küll lahti 8-17, kuid paari eelneva päeva kogemus näitas, et kell 8:07 lõpetab direktor minuga hommikusöögilauas vestlemise ning 12-14 on kõik kusagil – kes magab kodus, kes sööb… Kell 9 olen mina platsis ning Francis on organiseerinud auto (esialgu planeeritud auto ei läinud kasutusse, sest vajas keevitamist, kuid elektri puudumisel ei saa keevitada), kuna tegu on ühe töötaja enda autoga, siis on tal umbes 4-aastane poeg ka kaasas. Neile,  minule ja MTÜ-de koordinaatorile lisaks on meil kaks audiitorit, kelle ülesanne on üle vaadata toetust saanud koolide rahaasjad. Koole on kokku 12, kellest õnnestub esimese päeva lõpus läbi käia 8. 1 kool on eelmisel aastal saanud raha “ära kaotanud” ehk õpetaja lasi raha eest soetatud arvutiga jalga ning Haridusamet on asja edasi teatanud (kellele, ma ei saa teada), ülejäänud 3 kaugemat kooli jäävad külastamiseks uuele esmaspäevale.

Riik annab koolidele trimestri ja õpilase kohta 1,5 cedit ehk 33 senti,
kultuuri-spordi edendamiseks võtab EO 0,25 cedit ehk 5 senti endale

Seis on väga hea! Enamus koolid, mille projekti sisuks oli klassiruumidesse elektrijuhtmestik rajada, on saanud omadega valmis, kuid arvepidamine vajab veel vormistamist. Koolid, mis said raha klassiruumide sisustamiseks (pink-toolid) ootavad tagasi elektrit, sest tööd on ootel just elektri puudumise tõttu. Kõik kinnitavad, et teisipäevaks on valmis. Elame näeme! Milline privileeg on õppida Eestis, milline privileeg on õpetada Eestis. Sellised küsimused nagu elekter, laud ja põrand on meil juba siiski lahendatud. Mul õnnestub näha ka üht klassiruumi valge tahvliga Presentation Junior High. Olen selle kooli kohta kuulnud head nii Liinalt kui ka Karolinilt. Direktor on avatud ning tahab esiti mind enda kooli prantsuse keele õpetajaks värvata, aga Francis arvab, et äkki ikka jagaks ka teistega… Hädaga saan viimasest elektrist oma arvuti akus Eestisse ka täna nähtut raporteerida.

Esmaspäeval siis teised kolm kooli, teisipäeval kooli algus ning hakkan vaatama õpilaste nimekirju ning edasijõudmist. Teisipäeval veel tunde ei toimu, kooliastmete – KG, Primary, Junior High –

esimeste klasside õpilased saavad suisa kõrrejooki kui direktor oma delegatsiooniga kõik koolid läbi sõidab. Tunnid algavad kolmapäeval, 9. septembril. Põnev-põnev.