Esimesed tööpäevad

31. augustil näitas Victor meile enda peetavad rahvastikuregistrit. Tal on suur märkmik, kuhu kannab sisse sünnid ja teise analoogsesse surmad. Seal on lahtrid nime, vanemate nime, kuupäeva jaoks ning ka koht, näiteks Kongo küla elanik, aga suri Kumasi linnas. Selles märkmikus, mida mina nägin, on vanimad sissekanded aastast 2008. Ma küsisin, et kas enne seda ka arvet peeti Kongo küla elanike kohta, ta ütles et ei, et mingi aeg oli vaja hakata pidama ning ta on selle enda peale võtnud, hiljem hakkasid inimesed ise tema juurde tulema, et ka vastsündinuid arvele võtta.

Teine vahva dokument oli lesknaistele Eesti annetajate rahast ostetud kitsede kohta. Kitsed anti üle aprillis 2015 sõrmejälgede vastu, ning Victor käib neid aeg-ajalt üle vaatamas. Ta märgib üles, milline kits on veel elus, milline tiine ning milline kadunud/surnud ja miks. Sündinud talled antakse neile lesknaistele, kes esialgu endale ei saanud. Raamatus on ka kitsede nabdi ja eestikeelsed nimed nagu Sööbik, Tuul, Päike, Kits jne. Hea on teada, et ei ole nii, et Eestist annetad raha, selle eest keegi kusagil ostab midagi ja siis ongi kõik. Victor teostab regulaarset kontrolli ning naised tõesti aitavad üksteist. Minul võõra inimesena on paberite abiga võimalik tuvastada kõik elusolevad kitsed.

Zua valimisjaoskond

1. september 2015 on minu jaoks teistsugune. Iga-aastase MHG ees tehtud pildi asemel olin vaatlemas kohalikke valimisi. Mina käisin Zua algkooli juures, mis oli umbes 350 inimese valimispunkt. Valimine käis elava järjekorra arusel. Järjekorras esimene registreeris end ning tuvastas oma isiku sõrmejälje abil, mille masin sisse skaneeris. Sõrmejäljed on olemas kohalikes neis administratiivsetes keskustest, kuhu inimesed on end sisse kirjutanud ning ka ainult seal saavad valida. Mõnelt inimeselt Kongos küsin, kas valimas on käidud, ütlevad nad, et ei, sest nende sissekirjutus on mujal ja ei saanud sinna valimiste päeval minna. Seega seda ei ole siin Ghanas korraldatud. Sõrmejälje andmisega ei saa kõik hakkama, osad peavad katuselt voolava veega käed ära pesema, sest mustus ei võimalda masinal isikut tuvastada. Valimissedeliga suunduvad nad valimisboksi, mis ei ole sirmi taga, vaid nurga taga. Pärast valiku tegemist panevad nad hääle kinnisesse kasti ning ongi kõik. Veel täna õhtul peab Victor abilistega hääled üle lugema ja kinnitama. Igas valimisjaoskonnas on ka vähemalt üks politseinik, kelle eesmärk on ära hoida võimalikke rahutusi.  Küsin Victorilt, kas valimistel osalus on kõrge ning ta ütleb, et alati on. Kui küsin, et kui palju siis tavaliselt, vastab ta “kõik ei tule”.

Hääletuskabiin

Valimistel osalemise õigus on 18-aastastel ja vanematel, valida saab/on kahe, harvem kolme kandidaadi vahel, kellest üks saab piirkonna Nabdam Didistricti valitsusse. Põnev põnev. Ainult, et väljas on suur paduvihm ja temperatuur on langenud 24 kraadi peale. Isegi minul hakkab jahe, sest kõnnin läbimärjana tagasi siinsesse koju. Õhtul, kui on selgunud valimiste tulemused, haarab kogu küla üks suur pidu. Autod ja mootorrattad signaalitavad, inimesed karjuvad, laulavad ning elu käib. Kuna olen Kongo külas alles kolmandat päeva, võtan rahulikut ning nende pidustustega ei ühine.

Hääletuskast