Zanna solimee

- January 12, 2015

Zanna tähendab Nabti (piirkond Põhja-Ghanas) keeles, et oled teretulnud ja solimee on valge nahaga inimene. Seda fraasi kuulen siin ohtrasti ja on rõõm tõdeda, et oma esimesel Kongo nädal olen kohanud vaid äärmiselt külalislahked kodanikke. Nädal ise on läinud planeerimise ja õppematerjalide koostamise tähe all. Viibisin päris mitu päeva haridusametis ning sain küllaltki hea ülevaate kohalikest hariduslikest väljakutsetest. Piirkonnal on suhteliselt madal rating-alushariduse lõpueksamite tulemused on vaid veidi üle 50 % ning seda tulemust soovitakse kõvasti tõsta. Kohtasin piirkonna esileedit Viviani, kes meie mõistes on vallavanem. Vivian on endine õpetaja ja teadis hästi missugused mured selles valdkonnas on, aga samas oskas näha ka arengut ning oli uhke selle üle, et koolide ning kooliskäijate hulk on tõusnud ning Kongos on nüüd ka kaks ja pool (see poolik on uus alles avatud ja kõik kohalikud haridustöötajad viitavad sellele nii, sest ta on veel arendusjärgus) gümnaasiumit. Kui varasemalt tüdrukud gümnaasiumisse ei jõudnud siis nüüd on selle tee ette võtnud päris mitmed ja ka õpetamise metoodika on veidi teistsugune. Kuigi praktikas võib endiselt näha füüsilist karistamist, siis seadusega on see keelatud ja loodetavasti harjuvad teistsuguse lähenemisega klassiruumi manageerimisse peatselt ka õpetajad. Kongo on Nabdami piirkonna keskus ja siin paikneb ka haridusamet, mis kujutab endast avatud kontoriruumi umbes 30le rüperaalide taga istuvatele ametnikele. See kas arvutid neil üldse töös on, on muidugi iseasi, sest peamiselt tehakse tööd pastaka ja paberiga. Tehnikast aga ollakse siin riigis huvitatud ning kõikidel kel rahakott vähegi võimaldab on nutitelefon ning minu tabletit on nii mõnedki ametnikud endale nõudnud. Seega on see pigem staatuse sümbol kontoris, millega ilmtingimata midagi tegema ei peagi aga endast lugupidavatel ametnikel peaks laual üks paiknema. Kontor ise on suhteliselt tühi ja selliseid arhiive nagu Euroopa keskkonnas harjutud nägema, siin ei kohta. Ei tea kas bürokraatia on leebem ning dokumente hoitakse kuskil keskasutuses või siiski on neil arvutisüsteemid nende haldamiseks ning paberil koostatud plaanid saadakse mingisugusel müstilisel kombel arvutitesse. Ametnike töö kestab üldjuhul üheksast viieni, aga pikalevenivad lõunad ja pisikesed uinakud on täiesti tavaline nähtus. Levinud on ka imikute tööle kaasa võtmine, kuigi ametlikult see lubatud ei ole. Sellise töörutiini juures olin väga üllatunud kui minule määratud haridusametnik Mr Niezina oli koostanud kõigest ühe päevaga mulle põhjaliku tegevusplaani. Olin temaga päev varem arutanud võimalikke koolitusi ning tegevusi ja ühe plaani visandanud, mille tulemusena pandi haridusametis kokku plaan järgnevaks kolmeks kuuks. Seega esialged muljed ja koostöö on olnud äärmiselt positiivne jääb vaid loota, et kõik läheb plaanipäraselt. Dokumenteeritud sai kolm projekti: loovuse tunnid õpilastega, koolivaatlused ning koolitused direktoritele ja teadusainete õpetajatele. Loovuse tunnid hakkavad toimuma kahel korral nädalas Kongo kiriku raamatukogus ning keskendun erinevatele loovuse väljendusvormidele-loeme ja kirjutame, teeme teadulikke eksperimente, tantsime ja joonistame. Nende tundide raames üritan ka läbi viia taaskasutuse aktsioone. Ghana on liikumas tugevalt tarbimiskultuuri suunal ning siinset maad vallutab plastiku-hullustus. Vett müüakse pisikestes läbipaistvates kotikestes ning puuvilju pannakse kaasa mustade kottidega. Need värvid on maastikul põhilised toonivõtjad ning kurb on seda pilti jälgida. Prügi mahaviskamine ei ole siin midagi kummalist ning kui küsida, kust plastikut saadakse siis selle peale tavaliselt kehitatakse õlgu. Keegi ei kujuta ettegi, et plastikut toodetakse fossiilsetest kütustest ja oleks mõistlik selle tarbimist vähendada ning taaskasutada kotte. Enamasti pärast esimest ja viimast tarbimist satuvad kotid külatänavatele ja sinna nad jäävadki, kui just mõned loomad neid ära ei söö. Teine projet on koolivaatlused, mis viin läbi jaanuaris ning loodetavasti nende raames saan ka ise tunde läbi viia ja keskenduda siis veel enam jätkusuutlikkuse ning teadusteemadele. Koolivaatluste tulemusena saan põhjaliku ülevaate, mis teemasid peaksin kajastama koolijuhtide ja teadusainete õpetajate koolitustel. Koolitused ise hakkavad veebruarist ning teen kokku kaks sessiooni direktoritele ja teadusainete õpetajatele neljas erinevas sektoris. Seega kokku 10 koolitust, mille käigus avame loovuse teemat ja räägime aktiivõppest, kvaliteedi hindamisest ning klassiruumi manageerimisest. Ise olen igatahes väga ootusärev ning tahaks juba nendesse teemadesse sukelduda.