Toma toma
Järjekordselt on üks Eestlane
leidnud tee pisikesse Kongo külla, mis küll rahvaarvult küündib üle viie
tuhande elaniku aga majapidamised paiknevad traditsiooniliselt haja-asustuse
mustris ning suure koha tunnet siin kindlasti ei teki. Eesti on siin paljudele teada
ja tuntud koht, eelkõige tänu Mondo koostööprojektidele ning organisatsiooni
nimi on au sees. Olen juba neli päeva selles sõbralikus ja huvitava aja
voolavusega kohas olnud ja võin kindlalt mainida, et lahkemaid ning heatahlikumaid
inimesi kui siin on raske kohata. Kohalikud elavad savihütikestes, mis
meenutavad mulle veidi kindlusi, tänu oma müürile, mille keskel on erinevate
ruumide rägastik koos väliköögiga.
Traditsiooniline majapidamine
Tavaliselt iga majapidamine algab loomade
elukohaga, see muidugi ei tähenda, et loomi mujalt leida ei võiks. Eeslid,
sead, lehmad, kanad ja kitsed liiguvad
kõikjal. Kõige enam on siin muidugi kitsesid ei tea kas aitas sellele kaasa
jõuluaegne kitseralli aktsioon (rahakogumine kitsede ostmiseks Kongo lesknaistele) või on nad lihtsalt kõige kiiremini paljunevad
tegelased. Loomad inimestest tavaliselt eriti välja ei tee ja häirida ei lase,
aga enamiku kohalikega saab koheselt mõnusasti jutu peale. Kohalik
tervitusfraas on toma toma ja selle sain juba esimesel päeval selgeks. Kuigi
noored räägivad kõik inglise keelt, sest see on neil koolides ametlik õppekeel,
siis vanemad inimesed tihtipeale ei oska ja nii või teisiti on tore kohaliku
kombe kohaselt tervitada. Esimesed päevad Kongos on läinud sisseelamise ja
erinevate kohtumiste tähe all. Täna panime juba konkreetsemaid plaane Kongo
Nabdami piirkonna haridusameti juhataja Mr Ozurega. Liina, kes oli siin enne
mind erinevaid koolitusi korraldamas, on loonud väga positiivse kuvandi Eesti hariduse
kvaliteedist ja minu koolitusideid võetakse hästi vastu. Panime paika, et kui
eelmiste koolituste sihtgruppideks on olnud piirkonna alusharidust pakkuvad koolid, siis
nüüd võtame ette keskhariduse ja direktorid. Enne veel kui koolitused algavad
tutvun õpetajate ja koolidega ning käin
tunde vaatlemas, siis saan ka parema pildi olukorrast ja õpetajate vajadustest.
Lisaks haridusameti direktoriga kohtumisele, oli mul täna veel üks oluline
kohtumine. Nimelt toimetasin kirjapaki Mondo toetatavale Martinile, kes elas paar kilomeetrit
külakeskusest väljas. Kui keskuse ümbruses jalutades näeb kõvasti nutitelefone,
olenemata sellest kas kodus on või ei ole elektrit, mopeede ja läänelikku
riietumist, siis veidi kaugemale liikudes on pilt sootuks teine. Alles siin
saad aru, et tegemist on tõepoolest Sahara aluse Aafrikaga, kus toit ja vesi
on põhiteemad.
Martin Mondo saadetisega, kui fotoaparaadi välja võtsin asendus poisi naerusuu tõsise ilmega...ega siis iga päev pilti tehta ning siinne foto-look ongi traditsiooniliselt tõsine
Kitseralli Kongo külas
Comments
Post a Comment