Toma toma

Järjekordselt on üks Eestlane leidnud tee pisikesse Kongo külla, mis küll rahvaarvult küündib üle viie tuhande elaniku aga majapidamised paiknevad traditsiooniliselt haja-asustuse mustris ning suure koha tunnet siin kindlasti ei teki. Eesti on siin paljudele teada ja tuntud koht, eelkõige tänu Mondo koostööprojektidele ning organisatsiooni nimi on au sees. Olen juba neli päeva selles sõbralikus ja huvitava aja voolavusega kohas olnud ja võin kindlalt mainida, et lahkemaid ning heatahlikumaid inimesi kui siin on raske kohata. Kohalikud elavad savihütikestes, mis meenutavad mulle veidi kindlusi, tänu oma müürile, mille keskel on erinevate ruumide rägastik koos väliköögiga.


                                         Traditsiooniline majapidamine

 Tavaliselt iga majapidamine algab loomade elukohaga, see muidugi ei tähenda, et loomi mujalt leida ei võiks. Eeslid, sead, lehmad, kanad  ja kitsed liiguvad kõikjal. Kõige enam on siin muidugi kitsesid ei tea kas aitas sellele kaasa jõuluaegne kitseralli aktsioon (rahakogumine kitsede ostmiseks Kongo lesknaistele) või on nad lihtsalt kõige kiiremini paljunevad tegelased. Loomad inimestest tavaliselt eriti välja ei tee ja häirida ei lase, aga enamiku kohalikega saab koheselt mõnusasti jutu peale. Kohalik tervitusfraas on toma toma ja selle sain juba esimesel päeval selgeks. Kuigi noored räägivad kõik inglise keelt, sest see on neil koolides ametlik õppekeel, siis vanemad inimesed tihtipeale ei oska ja nii või teisiti on tore kohaliku kombe kohaselt tervitada. Esimesed päevad Kongos on läinud sisseelamise ja erinevate kohtumiste tähe all. Täna panime juba konkreetsemaid plaane Kongo Nabdami piirkonna haridusameti juhataja Mr Ozurega. Liina, kes oli siin enne mind erinevaid koolitusi korraldamas, on loonud  väga positiivse kuvandi Eesti hariduse kvaliteedist ja minu koolitusideid võetakse hästi vastu. Panime paika, et kui eelmiste koolituste sihtgruppideks on olnud  piirkonna alusharidust pakkuvad koolid, siis nüüd võtame ette keskhariduse ja direktorid. Enne veel kui koolitused algavad tutvun õpetajate ja  koolidega ning käin tunde vaatlemas, siis saan ka parema pildi olukorrast ja õpetajate vajadustest. Lisaks haridusameti direktoriga kohtumisele, oli mul täna veel üks oluline kohtumine. Nimelt toimetasin kirjapaki Mondo toetatavale  Martinile, kes elas paar kilomeetrit külakeskusest väljas. Kui keskuse ümbruses jalutades näeb kõvasti nutitelefone, olenemata sellest kas kodus on või ei ole elektrit, mopeede ja läänelikku riietumist, siis veidi kaugemale liikudes on pilt sootuks teine. Alles siin saad aru, et tegemist on tõepoolest Sahara aluse Aafrikaga, kus toit ja vesi on põhiteemad. 

Martin Mondo saadetisega, kui fotoaparaadi välja võtsin asendus poisi naerusuu tõsise ilmega...ega siis iga päev pilti tehta ning siinne foto-look ongi traditsiooniliselt tõsine


Kitseralli Kongo külas

Comments

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

Finding my way in a new country

Until we meet again, Kongo