Mondo's volunteers in Ghana

Loosung Nangodi kooli direktori kabinetist Uskumatu, et olen juba kuu aega  Aafrika päikese all olnud, aeg tõepoolest voolab siin omamoodi.   Kohalike ajaarvestus enam väga endast välja ei vii ning mulle on kord ka sellekohane märkus tehtud. Hilinesin ühele kohtumisele 15 minutit, teades, et tõenäoliselt pean niikuinii pool tunnikest ootama, jõudes aga haridusametisse vaatas ametnik kella ja tõdes, et hakkan ära Ghanastuma.  Eks ma ole tõepoolest harjunud sellega arvestama, et aja mõiste on siin vägagi suhteline ning pikaajalisi plaane on üldiselt raske teha.  Nii olen ka mina siinse hakuna matata suhtumise omaks võtnud (pole probleemi küll kõik iseenesest korda saab)  ja lähen pigem vooluga kaasa kui sõuan sellele vastu.  Minu kasuks mängib koloniaalajastust taagana jäänud valge inimese kultus, mis avab paljud teed oluliselt kiiremini ja lihtsamini valla. Näiteks koolides juhtus tihtipeale nii, et juhataja või õpetaja lõpetas tunni poole lau...

Nädal on olnud tihe koolide külastamise aeg ja hügieeniteemalisi loenguid on ära peetud juba õige mitmes õppeasutuses. Hulgale positiivsetest kogemustest lisandus ka üks mitte nii väga positiivne, aga selle eest õpetlik tund Nangodi põhikoolis. Mainitud asutus on üks piirkonna esinduslikemaist ja kooli direktor on saanud mitmeid autasusid isegi riiklikul tasandil. Õpilasi on palju ja klassid suuremad kui mõnes muus koolis. 7-9. klassidel on isegi kõigil 2 paralleeli. Enne tunniga alustamist palus direktor mul hetke oodata kuniks ta kõigil õpilastel ühte klassi palub koguneda. Ohtu haistes jõudsin veel küsida, et palju neil siis lapsi kokku on? Natuke üle kahesaja. Oi, aga see on minu jaoks liiga suur klass. Mul polnud nii paljudele õpilastele vahendeid, mu väike kaasaskantav arvuti, millest neile õppevideot näitan, ei ulatu kaugemal istuvatele lastele ei häält ega pilti kohale toimetada ja kõigele lisaks tekkis mul kahtlus, et olles tegelikult ju ikkagi meditsiiniõde, mitte õp...

Koolivaheaeg on läbi ja vahepeal tühjaks jäänud koolimajad peaksid tasapisi täituma lastega. Tasapisi on Ghanas kasutamiseks väga sobiv sõna. Sinna juurde sobivad veel slowly, maybe tomorrow, no hurry, come back later jne. Esmaspäeval mõnest koolist läbi sõites, oli ainult ühes neist õpetajad kohal ja nemadki aitasid lastel alles kitsede väljaheitest ja tolmust kaetud ruume koristada. Õppetöö algab homme, sain vastuseks oma küsimusele tundide kohta. Tänaseks on homme olnud möödas juba mitu päeva ja ikka veel pole mitmetes õppeasutustes tundide pidamisest haisugi. Kaks ettevõtlikku direktorit, Yakoti ja Dagliga JHS koolist kasutasid siiski head võimalust ära ning kutsusid mind just esimesel nädalal õpilastega hügieeni teemalisi loenguid pidama. Tunde ei ole veel rangelt alustatud ja nii ongi mõlemas koolis praktiliselt 1 terve päev minu ja laste päralt. Kongo JHS uksed on 24 h avatud Vaheajal kitsedele,lehmadele ja eeslitele koduks olnud klassiruum Tunni alustuseks räägime ...

Minu selle nädala uus tööfraas on ken kalevna, mis tähendab Nabti keeles come and go (tulen ja lähen), midagi kohtume peatselt sarnast. Kohalikud on õnnelikud kui üritad nende keelt kõneleda ja nii mõnigi kord on mulle nördinult otsa vaadatud kui selgub, et ma ei räägigi Nabti keeles. Ürita siis selgitada, et oled alles uus tegelane siin külas ja fookus on muudel väljakutsetel kui keeleõpe. Igatahes põhi viisakusfraasid olen selgeks saanud ja ken kalevna on olnud hea lõpetus kooli ja haridusametnike kokkusaamistel, tahan ma ju neid kõiki uuesti koolitustel näha. Haridusameti plaani järgi pidin külastama 5 kooli, aga nädal oli produktiivsem ning jõudsin käia kokku 9 haridusasutuses. Kõikide juhatajaid kohal ei olnud aga esimene positiivne kontakt sai loodud ning nendepoolne huvi koostööle tundus olevat suur. Alguses oli küll tunda veidi kõhklevaid noote, sest pisike peenike naisterahvasei mõju just väga tõsiseltvõetavana, aga kui sai selgeks et ma ei ole päris kahekümnendate alguses ...

Logre haigla on teine Kongo küla kahest suuremast kliinikust. Lisaks vastuvõtu-ja haigla hoonele on katoliku kiriku toetusel ehitatud 1999 aastal ka uus hoone, kus praegu asetseb naistenõuandla ning sünnitusosakond.  Taustal paistab läbi harmattani tolmu Logre haigla peahoone Aeg-ajalt käib nende personal tüdrukute klubides ja koolides loenguid pidamas ning väikeste lastega peredes beebisid vaatamas ning vaktsineerimisest rääkimas. Haiglal on isegi oma ultraheli aparaat, mida hardalt hoitakse ja mida kasutab ainult üks töötaja - Nigeeriast pärit meditsiiniõest nunn – sister Benedickte. Sünnitusosakonnas toretseb ka muljetavaldav inkubaator, mida nähes mu silmad rõõmust särama löövad – kuniks teatatakse, et aparaat on olnud lootusetult katki juba lootusetult kaua aega.  Sünnitusosakonna varustus Päevi näinud, aga toimiv kaal Kommet mitte ära visata vanu katkiseid tooteid ning aparaate, olen märganud juba Ayamfooya kliinikus, kus vedeles hunnikutes vanu kat...

Zanna tähendab Nabti (piirkond Põhja-Ghanas) keeles, et oled teretulnud ja solimee on valge nahaga inimene. Seda fraasi kuulen siin ohtrasti ja on rõõm tõdeda, et oma esimesel Kongo nädal olen kohanud vaid äärmiselt külalislahked kodanikke. Nädal ise on läinud planeerimise ja õppematerjalide koostamise tähe all. Viibisin päris mitu päeva haridusametis ning sain küllaltki hea ülevaate kohalikest hariduslikest väljakutsetest. Piirkonnal on suhteliselt madal rating-alushariduse lõpueksamite tulemused on vaid veidi üle 50 % ning seda tulemust soovitakse kõvasti tõsta. Kohtasin piirkonna esileedit Viviani, kes meie mõistes on vallavanem. Vivian on endine õpetaja ja teadis hästi missugused mured selles valdkonnas on, aga samas oskas näha ka arengut ning oli uhke selle üle, et koolide ning kooliskäijate hulk on tõusnud ning Kongos on nüüd ka kaks ja pool (see poolik on uus alles avatud ja kõik kohalikud haridustöötajad viitavad sellele nii, sest ta on veel arendusjärgus) gümnaasiumit. Kui...

Järjekordselt on üks Eestlane leidnud tee pisikesse Kongo külla, mis küll rahvaarvult küündib üle viie tuhande elaniku aga majapidamised paiknevad traditsiooniliselt haja-asustuse mustris ning suure koha tunnet siin kindlasti ei teki. Eesti on siin paljudele teada ja tuntud koht, eelkõige tänu Mondo koostööprojektidele ning organisatsiooni nimi on au sees. Olen juba neli päeva selles sõbralikus ja huvitava aja voolavusega kohas olnud ja võin kindlalt mainida, et lahkemaid ning heatahlikumaid inimesi kui siin on raske kohata. Kohalikud elavad savihütikestes, mis meenutavad mulle veidi kindlusi, tänu oma müürile, mille keskel on erinevate ruumide rägastik koos väliköögiga.                                          Traditsiooniline majapidamine  Tavaliselt iga majapidamine algab loomade elukohaga, see muidugi ei tähenda, et loomi mujalt leida ei võiks. Eeslid, sead, le...

Jaanuari esimesel nädalal sai kohalike leskedega maha peetud üks tõsine õppepäev. Minu suureks üllatuseks tulid naised kohale vaid tunnise hilinemisega, mis on siinsetele inimestele suhteliselt erakordne. Ma poleks isegi mitte pahaks pannud kui nad oleksid kokkulepitud kl 9 asemel, saabunud alles kl 11-12 paiku. Läks aga nii, et 10 minutit 10 läbi olime juba täies hoos. Mõni kuu info kogumist ja pärast jutuajamisi kohalike naistega, sain kerge vaatepildi muredest, mis neid kõige enam vaevavad ja otsustasin rajada päeva 7 järgmise teemaga: rinna -ja emakavähk, kandidoos, personaalne hügieen, HIV, osteoporoos ja kerge kodune esmaabi haavade ning nahavigastuste korral. Kuna naiste suurteks kaebusteks on olnud kõikvõimalikud liigesevalud, alustasime päeva kerge võimlemisega. Harjutused seljale, kaelale, õlgadele. Enamus neist on terve elu rasket põllutööd teinud, üksluist toitu söönud ja ergonoomiast või abivahenditest pole olnud haisugi. Nüüd vanaduses vaevavad lihased ja liigesed ning...