Siin, Põhja-Ghana kuivas savannis on inimtegevus keskkonda nii tugevasti muutnud, et loodusel on kadunud võime tulla häiringutest tasakaalu juurde tagasi. Selle tulemuseks on kõrbestunud alade levik, pinnase erosioon ja uhtorgude teke, mullavee kadumine kuival perioodil. Mis seda põhjustab? Puude maharaiumine küttepuudeks või söe tootmiseks, tahtlikud savannipõlengud ja illegaalne kullakaevandamine. Mõni sõna selgituseks. Küttepuid ei ole siinkandis vaja toasooja pärast, vaid ikka toidu valmistamiseks tavaliselt lahtisel koldel. Savanni kulupõlenguid tehakse mitmel põhjusel, näiteks loodusaladel alepõllunduseks. Või jahipidamisel loomade etteajamiseks. Ka paremate karjatamise tingimuste loomiseks. Kulla otsimine on aga siin levinud tegevus noorte meeste seas. Miljoneid aastaid kestnud geoloogilise kulutuse tulemusel on kollase metalli kontsentratsioon maapinnas kõrge. mistõttu kulla otsimine sarnaneb meie detektoristide tegevusele, kuna siingi kasutatakse metalliotsijaid ning seejärel kaevatakse mõnemeetrised augud. Vahel uuristatakse ka väiksemaid tunneleid.
|
Savannist korjatud oksad ja nn kolme-kivi-kolle. |
|
Siit on otsitud kulda. |
Ghana riik on käivitanud mitmeid programme keskkonna taastamiseks. Tavaliselt rahastavad neid rahvusvahelised organisatsioonid, suurriigid või Maailmapank. Näiteks just algab ja kestab aastani 2027 programm nimega Ghana Landscape Restoration and Small-Scale Mining ehk maastike taastamine ja väikekaevandamine. Puude istutamiseks on käivitatud ambitsioonikas üleriigiline programm Green Ghana, mille käigus jagatakse inimestele tasuta puittaimede istikuid.
|
Kurnav õppereis |
Ühe niisuguse projekti nimega Sustainable Land and Water Management Project (kestlik maa ja vee majandamine) tulemusi käisime eelmisel nädalal vaatamas naabermaakonnas Talensi, kuna meie Nabdami maakonda see projekt ei ulatunud. Tellisime väikese bussi ja viisime 14 naist vaatama erinevate puuliikide kasutamist maastikul, istikute kasvatamist, puukooli toimimist. “Meie” naised on just need, kellega teeme koostööd siinse Kongo küla puukooli rajamisel.
|
India- ehk kašupähkli "õun" |
Loetlen ka mõned soovitatud puuliigid. Tõsi, paljud neist on sissetoodud ning võivad ohustada siinset liigirikkust, nagu näiteks neemipuu. Oma majapidamiste juures sobib kasvatamiseks eukalüpt, india pähkel, mango, moringa, mahagon, Cassia. Nad annavad varju, aitavad hoida pinnaseniiskust ja tagavad vähese sissetuleku, kuna on kas puuvilja-, väärispuidu- või ravimtaimed.
|
Eeskujulik puukool Talensi maakonnas. |
Comments
Post a Comment