Mondo's volunteers in Ghana

Pärast nädalate pikkust inimeste utsitamist, taga ajamist ning motiveerimist jõudsime eelmise nädala lõpuks nii kaugele, et saime laias laastus kokku esimese poolaasta ITK keskuse külastamise kava. Rõõm õnnestumise üle on suur. Nagu eelmine kord mainitud kaasasime haridusameti kaudu ka koolide järelevalve õpetajad, kes enda vastutusalasse kuuluvate koolidega suhtlesid ja mõne nädala möödudes ka meile osaliselt! info edastasid. Eks nagu siin kombeks liikus info väga pikki teid pidi ning lõpuks jõudis minuni väga ootamatuid või siis otseselt nõudvaid liine pidi. Abiks oli ka Emmanuel, kes on ametis teaduse ja IKT eest vastutav inimene. Temal on mõttekas pisut pikemalt peatuda, kuna pärast läbirääkimisi oleme jõudnud kokkuleppele, et temast saab Elijah asemel ka keskuse koordinaator ning eestvedaja. Momendil nagu mainitud tegeleb ta teaduse ja IKT vedamisega, näiteks korraldab ta koolides robootika tunde ning koolidele mõeldud teadusvõistlusi. Ütlematagi vastutab ta ka kõikide koolide arv...

Lastevanemate koosolek  Paar päeva töönädala lõpus olid päris tihedad. Eile käisin ühes koolis lastevanemate koosoleku tutvustamas meie keskkonnaprojekti. Kooli juhataja ütles umbes nii, et ega lastevanemad minu koostatud küsimustikule ei vasta, kui nendele pole sellest eraldi räägitud. Nii ma siis rääkisin sellest, et nemad on meie projekti võtmeisikud, kuna just nemad teavad, millised muutused on toimunud viimaste aastakümnetega, et ega lapsed ei oska sellele ilma nendeta vastata. Näis, kas oli kasu. Mõistagi, rääkisin ma inglise keeles ja juhataja tõlkis kohalikku keelde. Täna käisin suisa kolmes piirkonna külas kohtumas sihtrühmaga -- puude istutamisesse kaasatud naistega. Tekkiski küsimus, et miks ma ainult naistega suhtlen. Ma vastasin, et Mondo tegelebki põhiliselt naiste ettevõtmiste ja koolilaste hariduse edendamisega. Aga sellest veel kirja lõpus. Suure mango all Kohtumised toimusid kahe mangopuu (suure ja väikese) ja ühe varikatuse all. Väga lihtsalt ei läinud, kuigi üli...

Eelmisel nädalavahetusel käisime Mole rahvuspargis. See oli Marteni tungiv soov, et näeksime ka esinduslikke loodusalasid. Sõit rahvusparki siit Kongo külast võtab terve päeva, vahemaa on umbes nagu Elvast Tallinna kaudu Matsalusse. Kusjuures iga lõik eri transpordivahendiga -- kolmerattalise pisitaksoga Tartusse, sealt mikrobuss, päris buss, sõiduauto... Enamasti hakkavad sõidukid väljuma siis, kui kõik kohad on täis, mistõttu tuli kohati üle tunni väljumist oodata. Vahepeatustes, tinglikult Mäos ja Ristil, tulevad bussi juurde naised, suured plekkkausid peas, pakkuma banaane, pähkleid  ja keedetud mune. Vahepeal on ka metsatu metsapeatus, kus mehed ja naised rivis kraavi pervel toimetavad.  Mole rahvuspark. Belvedere suplevate elevantide vaatamiseks Mole rahvuspark on riigi üks ulatuslikumaid loodusalasid, territooriumilt umbes nagu meie suuremad saared kokku, ja on koduks ca 600 elevandile. Piirkond eraldati looduskaitseks juba 1958 aastal ning rahvuspark moodustati 1971. ...

Kehalise kasvatuse tund IKT keskuse lähedal Nagu eelmises postituses ennustatud sai, siis asju millega tegeleda ning millele tähelepanu pöörata tuleb aina juurde. See muidugi omakorda ei tähenda, et tempo millega asjad juhtuvad kuidagi muutuks. Kohalikus pikamaajooksus tuleb tempo valida ikka kohalike kaasjooksjate põhjal. Kui ise jäneseks hakata jõuad kiirelt peagrupile ringiga järele. Uus kooliaasta on kestnud varsti pea kuu, kuid paanika mille muutused õppekavas (kaasa arvatud IKT osas) on kaasa toonud ei taha vaibuda. Koolide igapäevamurede lõputust nimekirjast leiab nii õpikute, laudade, personali vm puudumise, ligipääsmatuse kooli pangakontole või lihtsalt suutmatuse uues õppekavas orienteeruda ning seda õpetamise aluseks võtta. Riigi poolt tehtud muutused on suured ja koolitused, õpikute pakkumine ja kõik muu, mis peaks ideeliselt toimuma enne muudatuste rakendamist, algab „varsti“ ehk keegi ei tea millal.  Selle valguses on ka õpilastele IKT keskuse külastamise võimaldamine...

Siin, Põhja-Ghana kuivas savannis on inimtegevus keskkonda nii tugevasti muutnud, et loodusel on kadunud võime tulla häiringutest tasakaalu juurde tagasi. Selle tulemuseks on kõrbestunud alade levik, pinnase erosioon ja uhtorgude teke, mullavee kadumine kuival perioodil. Mis seda põhjustab? Puude maharaiumine küttepuudeks või söe tootmiseks, tahtlikud savannipõlengud ja illegaalne kullakaevandamine. Mõni sõna selgituseks. Küttepuid ei ole siinkandis vaja toasooja pärast, vaid ikka toidu valmistamiseks tavaliselt lahtisel koldel. Savanni kulupõlenguid tehakse mitmel põhjusel, näiteks loodusaladel alepõllunduseks. Või jahipidamisel loomade etteajamiseks. Ka paremate karjatamise tingimuste loomiseks. Kulla otsimine on aga siin levinud tegevus noorte meeste seas. Miljoneid aastaid kestnud geoloogilise kulutuse tulemusel on kollase metalli kontsentratsioon maapinnas kõrge. mistõttu kulla otsimine sarnaneb meie detektoristide tegevusele, kuna siingi kasutatakse metalliotsijaid ning seejärel ...