Mondo's volunteers in Ghana

Septembri-oktoobri vahetusel külastasin kolme prantsuse keele tundi, kaht Presentationi põhikoolis ja üht Nabdami piirkonnast väljas, Zuarungu gümnaasiumis. Emotsioone ja mõtteid tekkis palju, kõige suurem aga oli kihk ise klassi ees olla! Esmaspäeva, 28. septembri tunni õpetaja oli Abraham, kel kogemust kolm aastat. Eelneval reedel aega kokku leppides ütles ta selge sõnaga, et kool algab kell 8:00, prantsuse keel on esimene tund, kella üheksani. Jätsin hommikusöögi söömata, et rattaga õigeks ajaks kohal olla. Tund algas 8:17, õpilased ootasid klassides õpetajaid, sest koolijuht oli kokku kutsunud nädala alguse veerandtunnise koosoleku töötajatele. Abrahami entuesiasm on pool võitu, esimene vaadeldud prantsuse keele tund   Tegu 8. klassiga, mis osalejate arvu poolst üsna väike, 29, kellest tüdrukuid 19. Tunni teemaks oli passé compose ehk täisminevik ( olen teinud ), varasem õppimise kogemus üks aasta. Minu õpilaste “lemmik teema”, sellest ei saa ei üle ega ümber ning...

Taas on nädal möödunud ja terve nädala on saanud sukelduda töösse kliinikus. Päevad on täis erinevaid võimalusi ja väljakutseid. Elu on eriti mugavaks muutunud, kuna ma ise tsikliga veel ei sõida, on Piitanga töötajad mulle vastu tulnud ning igal hommikul tullakse ja korjatakse tsikli peale. Olen küll öelnud, et mul jalad ka olemas, aga seda ei võeta kuulda. Esmaspäeva hommikul jõudes kliinikusse võeti mind taas rõõmsalt vastu – ja koheselt ütlesid, et täna on outreachi päev. (Outreachid toimuvad igakuiselt erinevatesse piirkondadesse - kliinikus on spetsiaalne graafik kohtadest, mida nad külastavad regulaarselt iga 28-päevase intervalliga.) Seekord tuli teekond ette võtta Gorugi kogukonda. Eelnevalt on tehtud eeltööd ja kohalikud on kursis, mis aegadel Piitanga õed tulevad külastama. See on võimalus, kus inimesed saavad tulla küsima küsimusi, jagama muresid, samuti laskma kontrollida oma tervist või laste tervist. Juhul kui inimestel on tõsisemad probleemid, kutsutakse nad järgmis...

Viimased poolteist nädalat on möödunud ruttu. Vahepeal oli väike tagasilöök malaaria näol, kuid sain kiiresti ravi ja taastusin ruttu. Kuna käisin ravil Logre kliinikus, siis sain juba patsiendina veidi aimu sealse kliiniku siseelust ning esimesed kontaktid töötajatega on loodud :-). Paralleelselt kliiniku tööga toimusid terve nädala jooksul Ayamfooya kliiniku 25. aastapäeva üritused, kust aktiivselt osa võtsin. Tänu nendele üritustele tekkis kiiremini töötajatega hea kontakt ning oli võimalus ennast nö tööalaselt neile ka tõestada.  Tasapisi Ayamfooya kliiniku probleemid on hakanud selgelt välja tulema ja veidi tekib tunne, et probleeme on siin rohkem kui aega ja võimalusi lahendusteks. Sain intrumentide käsitlemise korra veidi selgemaks ning teada ka põhjused miks autoklaavi ei kasutata. Esiteks, Lydia peseb instrumendid veega puhtakse ning loputab neid kloorilahusega (nii toimub asi teoorias, siiamaani pole õnnestunud seda oma silmaga reaalselt näha). Samas nooremad töötaj...

Möödunud on taas nädal ja isegi natukene peale. Kuna Ayamfooya kliinikus oli 25.aastapäev – siis kaheks päevaks lubasin ennast ka sinna appi. Kuid ülejäänud ajad olen veetnud Piitanga kliinikus. Iga päevaga näen, kuidas kohalikud hakkavad enam ja enam „valge naisega” ära harjuma. Samuti mõistad juba, kuidas kliinikus süsteem toimib, kuidas patsientidega tegeletakse. Piitanga kliinikus patsientide vastuvõtt Kolmapäeviti toimub Piitanga kliinikus rasedate vastuvõtt. Muidugi ka teistel päevadel tuleb kõhuga emmesid, aga enamasti nad on saanud nii organiseerida, et üks täis päev on täiesti rasedate päev. Sellel   päeval on ka ämmaemand kohal. Tahtsin alguses jälgida ämmaemanda tegevust. Kuid koheselt lükati mind „vette” – nimelt vastuvõtule tuli naine, kes lootis, et ta on rase. Kuid tema kurvastuseks oli rasedustest negatiivne. Ta oli kurb ja ütles, et juba paar kuud pole rasedaks jäänud. Kuna ta mõistis ka inglise keelt, siis sain selgitada võimalikult lihtsalt naise...