Reduce, reuse, recycle

- November 15, 2016

Minu üheksas nädal Kongos sai ka läbi. Esmaspäeval tegime sõpruskoolide projekti Kongo Primary Schoolis. Kool tähistas oma aastapäeva ja selle puhul olid neil terveks nädalaks erinevad üritused planeeritud. Viidi läbi kultuuriprogramm, viktoriin, jalgpallimatš, debatt, teavitusprogramm lapsabielude ja teismeliste raseduse teemal ning palju muud. Esmaspäevaks oli kavas küla koristusaktsioon, mis idee poolest ilusti metsiku looduse projektide teemasse sobis. Kongo külas on prügi ja eriti plastik suureks probleemiks, sest riiklikult korraldatud jäätmevedu eriti ei toimi ja seetõttu on prügi majandamine inimeste enda teha. Usinamad inimesed koguvad rämpsu kokku ja põletavad selle ära (mis pole ka kuigi keskkonnasäästlik tegevus), aga teised viskavad lihtsalt kuhugi maha.

Igasugune teavitustöö sel teemal on seega ülioluline, eriti aga noorema põlvkonna harimine. Peale hommikust kogunemist rivistati kõigi klasside õpilased kooli ette üles. Õpetaja John selgitas koristuspäeva eesmärki ja keskkonna hoidmise tähtsust laiemalt. Siis asus kogu koolipere (ligi 500 õpilast ja kümmekond õpetajat) koos küla keskuse ja haridusameti kontori poole teele. Seltskonnaga liitusid ka umkaudu 100 õpilast Kongo Junior High Schoolist. Seega oli meid lõpuks kokku väikse armee jagu ja umbes pooleteise tunni järel nägid teeveered ja küla keskus palju viisakamad välja. Ühekordse aktsioonina prügi üles korjamine muidugi probleemi oluliselt ei leevenda. Tähtsam on tõsta üldist teadlikkust ja prügi sattumist loodusse vähendada või ideaalis üldse vältida. Seetõttu kogunesime peale koristusaktsiooni lõppu 5. ja 6. klassidega uuesti klassi, arutlesime plastiku kahjuliku mõju üle keskkonnale ja rääkisime viisidest, kuidas iga õpilane saab prügiprobleemi lahendamisele kaasa aidata. (Ühekordse kasutusega plastiktoodete tarbimist vähendades, esemeid korduvalt kasutades või ümbertöödeldes). Taaskasutusmeetoditena õppisime kilekottidest heegeldamist ja punumist.

Teisipäeval veetsin veel viimase päeva Zopeliga koolis, kus tegime 6. klassiga värvusõpetuse ja lehetrüki tunni. Teisipäeva pärastlõunal toimus hiljuti avatud Nabdam Girl's Model Schoolis õpikute üleandmise tseremoonia. Uus kool on reaalteaduste kallakuga ning mõeldud spetsiaalselt tüdrukute hariduse ja kooliskäimise edendamiseks.Ghanas on jätkuvalt probleemiks eriti tüdrukute koolist välja langemine (tihti varase abielu või teismelisena rasestumise tõttu). Seega arendatakse välja erinevaid formaate, kuidas tüdrukutele ja vanematele hariduse omandamise tähtsust selgitada ja seeläbi tüdrukutele terviklik haridustee tagada.

Kuna kool on alles avatud, pole neil õppimiseks vajaminevaid õpikuid. Haridusamet taotles õpikute soetamiseks Mondolt raha ja heldete annetajate toel saime esialgu soetada inglise keele ja matemaatika õpikud (mõlemat 35 eksemplari).

Üritusel olid kohal õpilased, õpetajad, lapsevanemad, haridusameti töötajad, küla pealik ja Mondo esindajatena mina ja Victor More. Tseremoonia algas ja lõppes palvega. Kõnedega esinesid haridusameti direktor, külavanem, Victor, kooli direktriss ja lapsevanemate esindaja. Kõnedes tuletati tüdrukutele meelde, et kogu tähelepanu tuleks praeguses vanuses õppimisele pühendada ja innustati neid hoolega õppima, et tulevikus oma kogukonnale väärtuslikuks toeks olla.

Teisipäeva õhtul viis Victor mind Sekoti külla, kus toimusid lõikuspühade pidustused. Inimesed ümberkaudsetest küladest kogunesid küla traditsioonilise juhi majapidamise ümber. Erinevate külade trummimängijad ja muusikud alustasid mängimist maja sees, misjärel tseremoniaalsetes riietes ja staatust tähistavat peakattega külajuht koos teiste auväärsete meestega tantsurongkäigus maja kõrval asuva viigipuu alla suundus. Puu all viidi läbi riitus esivanemate tänamiseks selle eest, et põllupidajaid ka sel aastal päikese ja vihmaga õnnistati ja nende pered söönuks saavad. Peale riituse läbiviimist esinesid erinevad kollektiivid tantsude, trummimängu ja muusikaga. Kuuvalgel puu all trummimängu kuulamine ja tantsude nägemine oli kindlasti minu siinoldud aja üks ehedamaid kogemusi.

Sel nädalal alustasin tööd Zanlerigu Primary Schoolis. Baaskoolidest on see kõige suurem, õpilasi on üle 420, õpetajaid 15. Kõikides klassides on 2 paralleeli. Kolmapäeval tutvusin õpilaste ja õpetajatega ning vaatlesin tunde. 5 klass tegi esimeses tunnis (inglise keeles) dramatiseeringut tüdrukute hariduse tähtsuse teemal. Kohtusime kõigi õpetajatega ja leppisime kokku minu järgmise nädala töögraafiku ning sõpruskooli tegevuste osas.

Loovustunnis palusin sel korral õpilastel joonistada, kellena nad tulevikus töötada tahavad. Lapsed unistavad siin eelkõige praktilise väärtusega ühiskonnale kasulikest töökohtadest. Ootuspäraselt joonistasid paljud õpilased ennast õpetajana (see on nendega rääkides vaieldamatult kõige populaarsem töökoht), samas tuli ka palju pilte õdedest, mõned jalgpallurid, üks politseinik, üks president, üks pangamanager ja üks preester.

Tööaega on Kongos jäänud veel vaid 3 nädalat.. eriti ei julge mõelda, kui kiiresti see aeg läbi saab.