Terve selle nädala tegin kunstitunde Zanlerigu põhikoolis. Kooli on
varasemalt toetanud üks Norra organisatsioon. Sellevõrra on nende
koolimaja olukord teiste piirkonna koolidega võrreldes parem. Koolil
on olemas mõned arvutid (millest osad töötavad),
koopiamasin/printer, raamatukogu (kus on raamatud!) jne. Mõnede
klasside laes on töötavad tiivikud, hoonete välisseinad on
kirevate piltidega kaetud.. ehk siis üleüldine meeleolu on
kõpitsetum kui enamuses koolides.
Mitmed kunstitunnid
sidusime sõpruskooli tegemistega. Ühe 4. klassiga rääkisime ja
joonistasime Aafrika loomadest, teisega tegime maakunsti. 5.
klassidega tegime teisipäeval savitunnid, kus ühe klassiga
voolisime loomi ja tegime valminud töödest savannimaastiku. Teise
paralleeliga voolisime inimesi ja panime kokku ühe küla elanike,
loomade, majade, mööbli ja masinatega.
6. klassidega
vaatasime sõpruskoolist saadetud slaidiesitlust nende kooli ümber
kasvavate taimede kohta ja keetsime eestist toodud ravimtaimedest
teed. Tegime tunni, kus õppisime tundma Zanlerigu kooli ümber
kasvavaid puid ja nende kasutusvõimalusi. Sain ka selles osas palju
targemaks: õppisin lisaks neemipuule ja mahagonile tundma kapokit,
eukalüpti, akaatsiat ja flamboianti puud. 6. b klassi õpilased
joonistasid neist pildid ja kirjutasid iga puu kirjeldused piltide
juurde. Veel lugesime Kuristiku koolist saadetud õpilaste kirju ja
mõlemad 6. klassid kirjutasid eesti sõpradele kirjad vastu.
Neljapäeval
esinesid Zanlerigu kooli õpilased kohalike tantsude, laulude ja
trummimänguga. Pärastlõunal käisin Presentation Junior High
Schoolis nende sõpruskooli projekti dokumenteerimas. Õpilased
lavastasid loo sellest, kuidas nende esiisad siinsesse Nabdami
piirkonda elama asusid. Müüdi kohaselt tuli Zebre nimeline mees
umbes 200 aastat tagasi Ida-Nigeeriast siiakanti. Tee peal peatus ta
erinevates külades ja võitis seal kohalike neiste südameid,
mistõttu kogukondade mehed tema peale pahaseks said. Lõpuks jõudis
ta nende eest põgenedes praegusesse Logre piirkonda, kus elasid
muidu toredad ja sõbralikud inimesed, ainult et neil kõigil olid
sabad. Zebre aitas neil sabadest lahti saada ning sai tänutäheks
endale ühe külatüdruku naiseks ja siis ka traditsioonilise smoki
(meeste pidulik riietusese) ja kogukonna juhi staatust näitava
mütsi. Zebre viie poja: Logre, Damolgo, Dagliga, Pelungu ja
Zanlerigu järgi ongi siinsed külad oma nimed saanud.
Õpilased oli nädal
aega kõvasti proove teinud ja kõigi kaasõpilaste juuresolekul
mängiti maha tõeline pooleteise tunnine eepos. Mina üritasin siis
oma tagasihoidlike kaamerakäsitlemisoskustega asja võimalikult
hästi üles filmida. See polnudki veel kõige keerulisem osa. Nüüd
peab selle materjali kuidagi vaadatavaks ja nabti keelt mitte
oskajatele arusaadavaks videoks tegema. Õpetajad arvasid veel, et mõnda
kohta videos oleks ka natuke eriefekte vaja.. näiteks hiiglaslikku
kala, kes inimesi üle jõe kannab või siis püütoniks ja hiljem
mahagonipuuks muutuvat inimest :)
Pole probleemi.. ei kõla üldse keeruliselt
:D
Reedel
lõpetasime Zanlerigus töö sõpruskoolide kirjadega ja tegime veel
viimase joonistustunni 5. klassiga.
Laupäeval
käisin ühe lähedaloleva küla pealiku matustel. Rahvast
oli palju ja nägin teist korda ka sõjatantsu. Seda traditsioonilist
tantsu esitatakse peamiselt eakate ja kogukonnas
tähtsal positsioonil olevate inimeste matustel. Alguse olevat see saanud aegadest, kui piirkonna
hõimud omavahel vaenujalal olid. Ka siis abiellusid naised tihti
teiste klannide meestega. Kui see naine siis mingil põhjusel surema
juhtus kahtlustati seda, et keegi uue pere liikmetest võis ta tappa.
Seetõttu läksid kadunukese sünnipärase perekonna liikmed
matustele hirmuäratavate kostüümidega ja relvastatult ning
esitasid raevuka tantsurituaali. Arvati, et sel moel on
kohalviibijaid hirmutades võimalik kindlaks teha, kas kellelgi
lahkunu surmaga tegemist oli. Tänapäeval esitatakse sõjatantsu
traditsiooni ja meelelahutuse pärast. Lisaks tantsule ja
trummimängule võivad esinejad ka erinevaid trikke teha (ennast
nugadega lõigata vms).
Laupäeva
õhtul käisin veel ka Sekoti küla teisel lõikusfestivalil, mis
toimus küla pealiku palee kõrval. Rahvast oli seal palju rohkem,
kui eelmise nädala festivalil (mis
toimus küla traditsioonilise juhi, Temgdaan'a majas).
Läikivate maasturite ja
uhkete päevavarjude arvu vaadates, võis järeldada,
et erinevate piirkondade pealikke oli ka
kaugemalt kui ainult naaberküladest kohale tulnud.
Peale tantsude, laulude ja
trummimängu sai jälgida
meeste- ja naistemoe kõrgvorme ja
noorte omavahelisi kosjasobitamistoiminguid :)
Comments
Post a Comment