Lugu Zebrest ja Nabdami viiest kogukonnast

Terve selle nädala tegin kunstitunde Zanlerigu põhikoolis. Kooli on varasemalt toetanud üks Norra organisatsioon. Sellevõrra on nende koolimaja olukord teiste piirkonna koolidega võrreldes parem. Koolil on olemas mõned arvutid (millest osad töötavad), koopiamasin/printer, raamatukogu (kus on raamatud!) jne. Mõnede klasside laes on töötavad tiivikud, hoonete välisseinad on kirevate piltidega kaetud.. ehk siis üleüldine meeleolu on kõpitsetum kui enamuses koolides.
Mitmed kunstitunnid sidusime sõpruskooli tegemistega. Ühe 4. klassiga rääkisime ja joonistasime Aafrika loomadest, teisega tegime maakunsti. 5. klassidega tegime teisipäeval savitunnid, kus ühe klassiga voolisime loomi ja tegime valminud töödest savannimaastiku. Teise paralleeliga voolisime inimesi ja panime kokku ühe küla elanike, loomade, majade, mööbli ja masinatega.
6. klassidega vaatasime sõpruskoolist saadetud slaidiesitlust nende kooli ümber kasvavate taimede kohta ja keetsime eestist toodud ravimtaimedest teed. Tegime tunni, kus õppisime tundma Zanlerigu kooli ümber kasvavaid puid ja nende kasutusvõimalusi. Sain ka selles osas palju targemaks: õppisin lisaks neemipuule ja mahagonile tundma kapokit, eukalüpti, akaatsiat ja flamboianti puud. 6. b klassi õpilased joonistasid neist pildid ja kirjutasid iga puu kirjeldused piltide juurde. Veel lugesime Kuristiku koolist saadetud õpilaste kirju ja mõlemad 6. klassid kirjutasid eesti sõpradele kirjad vastu.
Neljapäeval esinesid Zanlerigu kooli õpilased kohalike tantsude, laulude ja trummimänguga. Pärastlõunal käisin Presentation Junior High Schoolis nende sõpruskooli projekti dokumenteerimas. Õpilased lavastasid loo sellest, kuidas nende esiisad siinsesse Nabdami piirkonda elama asusid. Müüdi kohaselt tuli Zebre nimeline mees umbes 200 aastat tagasi Ida-Nigeeriast siiakanti. Tee peal peatus ta erinevates külades ja võitis seal kohalike neiste südameid, mistõttu kogukondade mehed tema peale pahaseks said. Lõpuks jõudis ta nende eest põgenedes praegusesse Logre piirkonda, kus elasid muidu toredad ja sõbralikud inimesed, ainult et neil kõigil olid sabad. Zebre aitas neil sabadest lahti saada ning sai tänutäheks endale ühe külatüdruku naiseks ja siis ka traditsioonilise smoki (meeste pidulik riietusese) ja kogukonna juhi staatust näitava mütsi. Zebre viie poja: Logre, Damolgo, Dagliga, Pelungu ja Zanlerigu järgi ongi siinsed külad oma nimed saanud.
Õpilased oli nädal aega kõvasti proove teinud ja kõigi kaasõpilaste juuresolekul mängiti maha tõeline pooleteise tunnine eepos. Mina üritasin siis oma tagasihoidlike kaamerakäsitlemisoskustega asja võimalikult hästi üles filmida. See polnudki veel kõige keerulisem osa. Nüüd peab selle materjali kuidagi vaadatavaks ja nabti keelt mitte oskajatele arusaadavaks videoks tegema. Õpetajad arvasid veel, et mõnda kohta videos oleks ka natuke eriefekte vaja.. näiteks hiiglaslikku kala, kes inimesi üle jõe kannab või siis püütoniks ja hiljem mahagonipuuks muutuvat inimest :) Pole probleemi.. ei kõla üldse keeruliselt :D
Reedel lõpetasime Zanlerigus töö sõpruskoolide kirjadega ja tegime veel viimase joonistustunni 5. klassiga.

Laupäeval käisin ühe lähedaloleva küla pealiku matustel. Rahvast oli palju ja nägin teist korda ka sõjatantsu. Seda traditsioonilist tantsu esitatakse peamiselt eakate ja kogukonnas tähtsal positsioonil olevate inimeste matustel. Alguse olevat see saanud aegadest, kui piirkonna hõimud omavahel vaenujalal olid. Ka siis abiellusid naised tihti teiste klannide meestega. Kui see naine siis mingil põhjusel surema juhtus kahtlustati seda, et keegi uue pere liikmetest võis ta tappa. Seetõttu läksid kadunukese sünnipärase perekonna liikmed matustele hirmuäratavate kostüümidega ja relvastatult ning esitasid raevuka tantsurituaali. Arvati, et sel moel on kohalviibijaid hirmutades võimalik kindlaks teha, kas kellelgi lahkunu surmaga tegemist oli. Tänapäeval esitatakse sõjatantsu traditsiooni ja meelelahutuse pärast. Lisaks tantsule ja trummimängule võivad esinejad ka erinevaid trikke teha (ennast nugadega lõigata vms). 
Laupäeva õhtul käisin veel ka Sekoti küla teisel lõikusfestivalil, mis toimus küla pealiku palee kõrval. Rahvast oli seal palju rohkem, kui eelmise nädala festivalil (mis toimus küla traditsioonilise juhi, Temgdaan'a majas). Läikivate maasturite ja uhkete päevavarjude arvu vaadates, võis järeldada, et erinevate piirkondade pealikke oli ka kaugemalt kui ainult naaberküladest kohale tulnud. Peale tantsude, laulude ja trummimängu sai jälgida meeste- ja naistemoe kõrgvorme ja noorte omavahelisi kosjasobitamistoiminguid :) 
Muideks see kohutav Harmattani külm, millest inimesed mulle koguaeg räägivad, on nüüd väidetavalt alanud. Pidin igaks juhuks kontrollima ja küsima.. sest mulle tundub ilm umbkaudu nagu meil augustikuus.. hommikud on küll natuke jahedamad, aga päeval on ikka ligi 40 kraadi kuuma. Seda kummalisem on osasid inimesi paksude vatijopedega ringi kõndimas näha :)
Superkuu ja baobab

Zanlerigu 4. klass ja maakunst

Zanlerigu 4. klass ja maakunst

Korvipunujad enne viimase saadetise teelepanekut

Korvipunujad enne viimase saadetise teelepanekut

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klassi skulptuurid

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 5. klass savitunnis

Zanlerigu 6. klass kooli ümbruse puid uurimas

Zanlerigu 6. klassi joonistused kooli ümbruse puudest

Zanlerigu 6. klassi joonistused kooli ümbruse puudest

Zanlerigu 6. klassi ühisjoonistus

Zanlerigu 6. klassi ühisjoonistus

Zanlerigu 6. klassiga pärnaõieteed tegemas

Zanlerigu 6. klass Kuristiku Gümnaasiumi laste kirju lugemas

Zanlerigu kooli lapsed vahetunnis

Zanlerigu kooli tantsude ettekanne

Zanlerigu lasteaia õpilane tantse vaatamas

Presentation JHS lavastus

Sõjatants Zuas


Lõikusfestival Sekotis

Comments

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

Finding my way in a new country

Until we meet again, Kongo