Esimesed kunstitunnid Kongos

Möödunud nädal algas esmaspäeva hommikul suure vihmavalingu ja tormiga. Selleks päevaks plaanitud kohtumine Gorugi (esimene baaskool, kus kunstitunde tegema hakkan) õpetajate ja õpilastega tuli edasi lükata, sest teede olukorra tõttu polnud võimalik kooli kohale minna. Halvale ilmale vaatamata tahtsime siiski Victoriga Bolga koolidesse üle viidud õpilasi kontrollida. Kohe peale vihma lõppu asusime mootorrataga linna poole teele. Sain omal nahal kogeda, miks see nii on, et vihmase ilmaga õpetajad Bolgast Kongo koolidesse tööle ei jõua. Niigi löökaukudega tihedalt kaetud tee oli savine ja libe ning sõit selle tõttu ohtlikuvõitu ja närvesööv. Lisaks sellele olime linna jõudes punase mudaga kaetud ja ei näinud just kuigi esinduslikud välja. Sellest hoolimata leidsime otsitud tüdruku üles, Victor ajas pangas asju ja mina laadisin fotosid netti. Õhtul käisin veel Gorugi kooli õpetaja Rosina kodus ja arutasin temaga kunstitundide korraldamist: rääkisin oma ideedest ja koos valisime kõige paremad mõtted välja. Õnnetult alanud päev sai siiski enam-vähem asjaliku lõpu.

Teisipäevast alates oli ilm ilus ja kuiv. Sõitsime igal hommikul Rosina rolleriga kooli. Kong-Gorugi põhikool on 6-klassiline, ligi 200  õpilase ja 8 õpetajaga tore külakool. Ühe hoone otsaseinale on kõrvuti maalitud Ghana ja Eesti lipud. Koolil on oma aed, kus kasvab peamiselt maguskartul, samuti on majade ümber hiljuti istutatud mitmeid viljapuid (moringa, mango, papaia jt). Õpilased olid alguses minu kohalolekust ikka väga pöördes.. tundsin piinlikkust õpetajate ees, kes tunde andsid, kui lapsed uksest ja aknast ainult solimiid (valget naist) vahtida tahtsid. Püüdsin kuidagi võimalikult madalat profiili hoida. Õnneks harjusid nad minu kohalolekuga paari päevaga ära ja solimii-elevust on juba tunduvalt vähem.

Mina annan tunde Upper-Primary astmes ehk siis neljandale, viiendale ja kuuendale klassile. Teisipäeval tutvusin kooli, õpetajate ja õpilasega ja vaatlesin enda juhendatavate klasside tunde. Õpetajad on kunstitundide osas koolitusest huvitatud (mõned kohe väga entusiastlikult, mõned natuke mõõdukamalt :) ). Kõik tunnistavad, et lastele meeldib loovtööd teha, aga puudu jääb materjalidest ja õpetajatel endil oskustest. Püüan tunnid koostada nii, et need oleks võimalikult kättesaadavate materjalidega teostatavad ja samas siiski lastele ning õpetajatele põnevad. Samuti proovin tunnid teha võimalikult erinevates tehnikates, et loodetavasti jätkuks inspiratsiooni ka peale minu lahkumist erinevaid asju katsetada.

Kolmapäeval tegime kõigi klassidega maakunsti. Alustasime 6. klassiga, vaatasime koos inspiratsiooniks fotosid Andy Goldsworthy töödest ja arutlesime, milliseid materjale saaksime kooli ümbrusest kasutada. Soojendusharjutusena lõid õpilased looduslikest materjalist enda valitud vorme, järgmise etapina vaatasime koos adinkra sümbolite pilte ja rääkisime sümbolite tähendustest. (Adinkra on Ashanti hõimu tekstiilikunst, kus erinevaid filosoofilise ja reliioosse sisuga sümboleid naturaalsete värvidega kangale trükitakse. Tänapäeval kasutatakse samu sümboleid lisaks tekstiilidele kõikvõimalike esemete ja ehitiste kaunistamisel.)  Õpilased tahavad sümboleid kõigepealt joonistusvihikutesse visandada ja lepime kokku, et järgmises tunnis teostame need ka maakunstina. Neljanda ja viienda klassi jaoks lihtsustasime ülesannet pisut, nemad teostasid vabalt valitud vormiga maakunsti töö ja dokumenteerisid selle lõpuks joonistustena.

Alguses on õpilastega suhtlemine natuke keeruline, sest minu aktsent ja intonatsioon on neile võõrad. Püüan küll end võimalikult selgelt ja lihtsate sõnadega väljendada, kuid ikkagi on natuke segadust. Õnneks aitavad õpetajad selgitustega nii inglise kui nabti keeles (nooremate õpilaste inglise keel pole ka veel nii tugev, seega on hea kui tähtsamad asjad kohalikus keeles üle seletatakse).

Neljapäeval tutvusime 4. Ja 5. klassiga trükikunstiga. Õpilased trükkisid kooli ümbrusest leitud puulehtedega paberile erinevaid mustreid ja kujundeid. 5. klassi tunniga liitus ka teiste klasside õpetajaid, pluss üks õpetaja naaberkoolist. Õpetajad olid vähemalt sama elevil kui õpilased (võib-olla isegi natuke rohkem). Valminud tööd panime klasside seintele näitusena välja, üldilme sai kohe rõõmsam ja värvikirevam.

Neljapäevaõhtuses avatud loovustunnis otsustasin ka lehetrükki katsetada. Arvestasin, et kohal on vast natukene rohkem õpilasi kui eelmisel korral ja pistsin ekstra portsu paberit kotti. Poole tee peal kiriku juurde kuulsin juba kaugelt laste kisa. Kui tunni toimumiskoht paistma hakkas, jooksis mulle kümnepealine kamp vastu ja kiriku juures ootas veel mitukümmend last. Kohal oli lõpuks üle viiekümne õpilase- pea poole rohkem kui eelmisel korral. Mingist individuaalsest lähenemisest sellise massi puhul kahjuks juttu olla ei saa. Samas on lehetrüki tehnika väga lihtne ja lapsed said ka ise suurepäraselt hakkama. Pintselid jagus õnneks enam-vähem kõigile ja värvipurke sai omavahel jagada. Erinevate värvide lõppudest kokkusegatud tööd tulid veel kõige põnevamad ja maalilisemad. Neile õpilastele, kellele alguses pintsleid ja värve ei jagunud, näitasin lehtede ja erinevate pindade abil frotaaži tehnikat. Hoolimata tunni üsna kaootilisest käigust aitasid õpilased lõpuks kõik materjalid ilusti kokku koguda ja korda sättida: pintslid, värvitopsid ja pliiatsid pestakse puhtaks ja loetakse hoolega mitu korda üle.. et kas ikka on kõik alles :) Lapsed on ikka nii toredad.

Reedestes tundides lõpetas 6. klass adinkra sümbolite ülesande. 5. klassiga rääkisime selle aasta sõpruskoolide projekti teemast, milleks on metsik loodus. Otsustasime teha savist loomaskulptuure. Vaatsime pilte erinevatest metsikutest aafrika loomadest ja lapsed tõid kooli juurest põllu pealt savi. Valmis kujud sättisime klassis kiireks mini-installatsiooniks ja õpilased laulsid voolitud loomade kohta ühe kohaliku laulu. Tundide lõpus vaatasime koos eesti looduse teemalist raamatut, rääkisime meie metsast ja loomadest.

Laupäeval olin kutsutud Kongo küla kirikus tegutsevate kaputsiinide ordu 10. tegutsemisaastat tähistavale missale. See kestis üle kolme tunni. Ghanas oldud kuu aja jooksul olen kirikus käinud rohkem kui kogu eelneva elu jooksul Eestis kokku.  Nädalavahetusel kogesin ka siin oldud aja esimest pikemat elektrikatkestust. Vool läks ära reede õhtul ja tuli tagasi alles pühapäeva õhtuks.