Nr. 9- Inimesed on ilusad ja head

Istun   viimasel  Kongo  küla  tööpäeval  oma  kontor-magamistoas   kirjutuslaua   taga   ning    teen kokkuvõtteid -   MTÜ Mondole oma tegevusest ning iseendale oma mõtetest ja tunnetest.

Pärastlõunane kuum päike õnneks mu aknast sisse ei piilu, aga ilma laes tiirleva ventilaatorita oleks ajusid siiski üsna raske liigutada. Majast mööda jalutavad lapsed tulevad koolist- nende jaoks on tööpäev juba selja taga. Kuigi ega õhtu ainult mängides ei möödu- kindlasti saatetakse väiksemad poisid-tüdrukud kaevule vee järgi ja vanemad lapsed saavad muid majapidamisega seotud ülesandeid. Pilku puhkehetkeks õue suunates joosevad silme eest läbi juba harjumuspäraseks saanud pildid- läbi värava meie aeda lipsanud kitsed kuivanud lehti ja vilju närimas, sisalikud ja gekod oma igapäevaseid toimetusi tegemas ning pull, kes oma selga mõnuga vastu betoonmüüri sügab. Peast sebivad miljonid mõtted- lähetuse lõppemisest, puhkuse algusest, miinus 17 kraadist Eestis ja kõigest/ kõigist, mis jääb siia Kongo külla maha.

Täna on tööle keskenduda selle võrra raskem, et iga natukese aja tagant kostub  maja välisuksele koputus. Meie peatne lahkumine on ärevile ajanud ka kohalikud ja nii tulevad inimesed veel asju ajama, lõpetamata jäänud vestlusi kokku tõmbama ja head aega ütlema. Kedagi ei saa ilma heade sõnadeta minna lasta!

Järjekordse koputuse peale avama minnes on ukse taga õmblejanna Akosua. Olen teda juba mitu päeva taga otsinud, et tagastada temalt laenatud õmblusmasin. Nüüd on siis dzunglitrumm (ehk siis telefonikõned) ka temani jõudnud ja ta on leidnud vaba hetke oma masinale järgi tulemiseks. Tänan teda südamest ja jätan talle mälestuseks väikese käevõru ning mõned õmblustarvikud, mis kasutamata jäid. Akosua tänab häbelikult, tõstab õmblusmasin pealaele ja läinud ta ongi... Meenutan meie esimest kohtumist ja masina rendihinna üle vaidlemist- minu pakutud summa ja tema soovitud teenistuse vahel haigutasid ligi 100 GNC-it (ca 25 EURi)! Sain oma läbirääkimis- ja veenmisoskust treenida, enne kui mõlemad tehinguga rahule jäime. Kuigi meie eesmärk on kohalikele naistele toodete ja teenuste eest õiglast hinda maksta, peab enda rahakotti ka vaatama:)! Mõned nädalad hiljem said Akosuast ja tema sõbrannast Constance`st meie head koostööpartnerid, tänu kellele saame Mondo jõuluturul pakkuda aafrikapärastest kangastest ostu-, mündi- ja kosmeetikakotte. Proovisin teisigi Kongo küla õmblejaid, aga näpunäidetest arusaamisel ja näidiste õmblemisel olid nemad teistest peajagu üle!

Kes olid teised minu siinsed kaaslased, koostööpartnerid, ergutajad ja intrigeerijad!?

Maailma parim liiklusmärk! Ja iseloomustab suurepäraselt ka elu tõuse ja mõõnasid:)!

Kõige rohkem aega veetsin ma kindlasti koos korvipunujate grupi naistega. Peab ütlema, et nende seas oli väga värvikaid kujusid! Esmalt meenub grupi juht ja auväärseim liige proua Mary, kes alati oma õigust taga nõudis ning rääkis sellest, kuidas asjad tegelikult peaksid käima! Vaatamata kõrgetele nõudmistele on tegu siiski väga südamliku ja toreda prouaga, kes küsis, et millal ma siis naasen ja korvi-asja edasi ajan. Minu kõhklevale vastusele kommentaariks ütles ta, et loomulikult pean see olema mina, sest uusi tulijaid nad ei tunne ega tea, aga mina olen juba oma inimene! Aitähh Mary!

Kongo küla tublid punujad

Kõige särsilmsem naine Kongo külas on kindlasti punuja Monica, kelle motoks on tegutseda fast-fast (ehk siis kiiresti-kiiresti) ning kes on oma positiivsuse ja ettevõtlikusega paljudele heaks eeskujuks! Millal iganes Monica juurest läbi astudes kostus tavalise toma-toma (tere nabti keeles) asemel juubeldav tervitushüüd ning  hoovis oli kindlasti muude asjatoimetuste kõrvalt valmimas ka mõni punutis. Monicast loodame suurt abi tulevaste meie poolsete punutud korvide-kottide tellimuste vastu võtmisel, edastamisel grupile ja valmis toodangu Eestisse lähetamisel. Proovisime tellimuse läbi mängida ka nüüd kohapeal olles, ning peab tõdema, et kitsaskohti jagub! Näiteks on naised väga tundlikud kriitika suhtes ja hakkajatel noortel on väga raske vanematele õdedele öelda, et nende tehnika vajab veel täiustamist või kvaliteeditase tõstmist! Minu kolleegi Diana sõnul on gruppidel siiski hea omadus ennast ise organiseerida, niisiis laskem asjadel settida ja hoidkem pöidlad pihus, et suur töö, mis Kongo külas punujate grupiga tehtud, ka tulevikus vilja kannaks.

Monica hoovist võib alati pooleli olevaid punutisi leida:)!

Samuti loodan ma, et peatselt kannavad vilja ka puud, mis lahkete Eesti annetajate toel oma  kasvuala lähedusse veesüsteemi saavad. Olgu veelkord tänatud kõik Eluvee kampaaniale kaasaelajad ja toetajad. Kel huvi, saab infot blogi postitusest nr.5! Annetusi ootan kuni 2014 aasta lõpuni! Seoses selle kampaaniaga tuleb meelde härra  Victor, kes on MTÜ Mondo partnerorganistatsiooni KoCDA esimees ning paljude kohalike sotsiaalsete projektide vedaja. Victori sõnul on iga Eestist lähetatud vabatahtlik eestlanna talle kui oma tütar, kelle eest peab hästi hoolitsema ja vahel kuluvad ka manitsused marjaks äraJ! Suur tänu Victorile kohalikke kombeid ja traditsioone tutvustamast ning erinevatesse projektidesse panustamast! Tema südamlik kõne meie lahkumispeol tõi minu silmanurka pisikese pisaraJ! Suurima rõõmuga mõtlen alati Victori poja Evansi peale, kes oli meie jaoks tubli abikäsi! Kas vajasid transporti, dokumentide väljatrükki, juhatust punktist A punkti B või  ei saanud interneti krediidi laadimisega hakkama- Evans lahendas pisikesi igapäevaseid olmeteemasid ladusalt ja nurisemata. Hoian pöialt, et sõjaväeteenistus, mida noormees pikisilmi ootab, algab peagi ja et ta pere leiab mõne aasta pärast võimaluse ka ülikoolihariduseks!

Kraav torude vedamiseks on juba kaevatud!

Eluvee projekti eelarve

Alati hakkamist täis madame Rose on täna vaikne ja tasane. Enda sõnul on ta lihtsalt kurb meie lahkumise pärast. Rose leiab igas teemas midagi põnevat ja nii võibki teda leida KoCDA laekuri kohalt, aktiivsest kirikuteenistusest, korvipunujate ringist, sheavõi workshopilt ja oma piirkonna kodudes tervishoiualast teavitustööd tegemas. Roseil on 5 last, kellest küll osa juba täiskasvanud, ent tema kasvatada on jäänud ka 2 pojalast. Vahel harva leidsin ta meie terassilt istumas ja tunnistamas, et raske on! Aga järgmisel hetkel lööb ta selja sirgu, paneb ilusa kleidi selga, võtab jalgratta käe kõrvale ja asub tegutasema. Rose teab, et elu edendamiseks peab ise aktiivne olema!

Võõrastemaja, kus enamik Mondo vabatahtlikke elab, kuulub kohalikule katolikule kirikule. Seepärast puutusime kokku isade Lawrenci ja Roshyga, kelle kodumaa on hoopis India, aga misjonitöö on toonud nad Kongo külla.  Kohalik kogukond on olnud isa Lawrence juhtida 3 viimast aastat ning meie lahkumisõhtusöögil avaldas ta lootust, et saab oma alustatud tööd jäkata ja Kongosse enam panustada. Tänaseks juba edasi suunatud noor isa Roshy oli Kongo küla tõeline fänn ja kohalikele peredele suur tugi. Pärastlõunastel jalutuskäikudel teda kohates oli ta pea alati teel mõnda peret külastama! Isad Indiast avardasid kindlasti minu usulist maailmavaadet ja andsid samas hea võrdlusmomendi Kongos kogetule, sest ka nemad on ju „sisserännanud“.

Kongo kiriku kellatorn- kutse hommikusele palvusele oli tavaliselt minu äratuskellaks!

Meie vabatahtlike seltskond isa Roshyga Burkina Faso piiril!

Kõige põnevamad vestlused ja lõbusamad malt`i joomised (populaarne kalja taoline jook) toimusid  sõprade Jamesi ja Martini seltsis! Mõlemad noored mehed on pedagoogid ja koolidirektorid ning ka üldiselt ühiskonna aktiivsed liikmeid. Jamesile tuleb suur tänu öelda ka trummi töötubade eest, mida ta lahkelt oma õuel pühapäeva pärastlõunatel korraldas. Hea sõnaga ei saa meenutamata jätta ka Karimi Bolgatanga linnast, kellega kohtumine oli lõbus ja segane lugu! Rentisme Kongo tuttavalt mootorratta ja ühel heal päeval oli vaja sellega hooldusse minna. Ratta omanik soovitas Bolgast üles otsida kuldsete kätega mehe Haruna, kelleni me siis juhatuste kohaselt ka jõuda üritasime. Leidsime üsna mitu Harunat, aga nagu hiljem selgus, siis mitte seda õigetJJJ! Haruna asemel kohtusime aga hoopis Karimi nimelise noormehega, kes oli asjalik, osavate käte, hea südamega ja sõprade jaoks alati olemas!

Karimi motopoe tavaline kunde:)!

Paar päeva tagasi küsis sõber Kongost, kas minu lähetuse ülesanded ja eesmärgid on täidetud. Vastus oli igati aus- jahh ja eiJ! Töölepingusse kirja pandud punktid on suures enamuses plussidena kirjas. Samas on teemasid, mis vajavad tagasi Eestis olles süvenemist ja mõtete mõlgutamist. Valdav tunne hetkel on siiski see, et üht-teist on veel tegemata, lõpetamata, isegi algatamata! Elame- näeme, millistel ideedel on vaja veel tegudeküpseks saada. 

Aitähh MTÜ Mondole mind Ghanasse Kongo külla lähetamast! Aitähh Eesti Välisministeeriumile ekspertide lähetusprojekti rahastamast!

Kõigi sõprade ja lugejatega loodan kohtuda 20. detsembril Mondo Jõululaadal (Telliskivi Loomelinnakus), kuhu peaksid Ghana Posti vahendusel jõudma ka lähetuse ajal valminud kotid-korvid ja õmblustooted, samuti sheavõi!

Tule uudista jõuluturul ka punutud kotte-korve!

Aafrikapärastest kangastest ostukotid

Mündi ja kosmeetikakotid

Head aega Kongo küla! Ma loodan kogu südamest, et me kohtume veel!

TriinJ

Kongo õpetas mulle lihtsat ja kiirustamisevaba elu!

Suundun nüüd puhkuse- ja reisiradadele. Loodan ka paaril järgneval nädalal kogetu siia kirja panna. Sest kes teab, ehk oled just Sina varsti Ghana poole teelJ!?