Õnnelik ja väsinud

Täna on 21.mai 2014. Kell  näitab  14:25, termomeeter õues varjus + 38 °C, toas 30, sest laes tiirutav propeller paneb õhu liikuma. Seega on Kongo külla saabumas suvi. Õhk on hästi niiske ja soojem kui keha pind. Seega õhk ei jahuta, vaid soojendab. See on saunale väga loomulik ja ootuspärane olukord. Ainuke imelik asi on see, et siinses saunas ollakse riides. Kuna higi ei aurustu, teeks saunamees  vähemalt akna lahti. Aga ei tea, kus aken asub. Kusagil  sadade kilomeetrite taga.  

Sellega olen loodetavasti tõestanud, et liikumine siin võtab võhma välja. See on siiski mõnus väsimus, sest   töö pakub suurt rõõmu ja rahuldust. Oli ju selle etapi eesmärk õpetada Ghana lastele elektroonikat ja seda põhikoolis. Ausalt-see oli mulle suur väljakutse. Kirjeldan tänast päeva. Hommikul paaristund Kongo 6-klassilise algkooli 6. klassis koos klassiõpetaja John Bire’iga.  Kahe päevaga, kummaski paaristund, said tehtud kõik katsed, mis õpikus ette nähtud ja seda puhtalt Eestist kaasavõetud vahenditega. Suur aitäh Ahtile ja Rainile, mu headele kolleegidele Tallinna Reaalkoolis, kes abistasid sobivate katsevahendite hankimisel. Suur aitäh ka Johannale Mondost abi eest selgitava õppematerjali leidmisel  (osa töid on samad mis Soome koolides, muuseas ikka põhikooli õppekavast). Kõik need katsed tegime õpilastega koos, nn osaluskatsetena  ja selgitused tulid ikka enamasti õpilaste poolt. Füüsikaõpetajad teavad, et kui üldse, siis õpitakse Eesti koolides  elektroonikat füüsikatundides näpuotsaga 11. klassis.  Et siin 6-ndikud juba pihta saavad, julgustab tegema  sama Eestis. Õpetaja jaoks  tasuta koolitus on läbitud. Aitäh Mondole ja Eesti välisministeeriumile.   Muuseas –  Kongo Primary ja Kongo JHS on mõlemad ilma elektrita, st elektrivõrk majades puudub. Algkoolis olid päikesepatareid  katusel, kuid direktori sõnul lõhkus need tormituul koos paduvihmaga. Selle kooli direktor on ääretult sümpaatne daam, kelle kooli tahaks ikka ja jälle tagasi minna. Kuid koole on siin palju ja teatavasti pole üheski ühtegi füüsika õppevahendit. Seega jätkus päev jalgratta seljas. Ja nüüd oli juba õhk kuumust täis. Korraks kodust läbi, märjad riided seljast maha, duši  alla ja taas ratta selga.  Muide-parimad riides siinses kliimas on õhukesed valged püksid ja kohalikust riidest pluus. See on parajalt paksust  materjalist ja  ei kleepu kere külge. Presentation JSS –is on klassid 7. -9. Seal saime kogu värginduse  korralikult tööle (va internetiühendus),  st kõike saab teha vähemalt sama hästi kui Eestis. Oleks olnud liiga ilus hea, kui siin õnnestunuks kõik sama hästi kui hommikul Kongo Algkoolis. Püüdsime teha praktilist tööd kondensaatori laadimise ja läbi LED-i tühjenemise uurimiseks. Kaks takistit tuli ka õigesse kohta ühendada.  Kuna klass töötas kuues grupis ja kohalik õpetaja ei olnud kunagi ühtegi elektroonikaseadet kokku pannud, siis juhtuski, et päris hästi sai hakkama üks grupp, teistel leidsime ühe või teise vea. Üksi lihtsalt ei suuda jälgida, mida keegi teeb. Näiteks üks rühm teatas, et nende patarei on tuline. No miks ta ei peaks tuliseks minema,  kui sa kondensaatorit vahele ei panegi, vaid lihtsalt lühistad vooluallika kaks klemmi  juhtmetega. Järeldus-järgmise klassiga toimetame samm- sammult. Enne edasi lähe, kui kõigil on vastav samm õigesti astutud. Vaatame, kas aitab.

Kui nii edasi läheb, loodan juunis Eestisse jõuda ideaalkaalus ja füüsilises vormis hindega 5. Eelmisel korral, detsembris igatahes nii läks.  Lootusega ja parimate soovidega kõigile kuuma(dele)  Eesti lugejatele Mart Kuurme