Jälle täitus üks unistus
Täna, oma kaheetapilise Ghana-missiooni 75-ndal päeval õnnestus üheaegselt kasutada arvutit ja videoprojektorit.
Tõsi, hommikune katse selgitada põhikooli 8-ndale klassile pn – siirde tekkimist ühe suurepärase hispaania päritoluga ingliskeelse õppefilmi abil kukkus
läbi. Sest selgus, et klassis, kus selles koolis füüsikat õpetatakse, pole
ühtegi pistikupesa. Kuna valgusdioode ehk LED-e saab valgust tekitama panna pisikeste
3-voldiste patareidega, saime läbi
suuremate kaotusteta õppeeesmärgi saavutamisel. Pealegi kadusid kõik õpilased niikuinii poole tunni pealt
ära, sest kogu kool asus teele katoliku kirikusse, uue semestri avamissale.
Vedasin oma kodinad õpetajate tuppa, kust leidsin vajakud pesad ja asusin õppefilmi veelkord läbi vaatama.
Ja ootamatult selgus, et ma polnud toas üksi.
Nimelt tõusis endale toolidest valmistatud pesast istukile üks kena piiga, keda seina
peal jooksnud film väga huvitas. Minu vabanduste peale kuulsin , et nimi on
Grace ja ta on õpetaja-praktikant matemaatika ja Science’i alal, kuhu teatavasti ka füüsika kuulub. Selgus,
et tegemist on igati ontliku tütarlapsega, kes pärit sellestsamast Kongo külast. Ühegi mõõteriista
näitu ta küll õigesti lugeda ei osanud,
sest ka ülikoolis, kus ta õpib, ei ole ühtegi katsevahendit. Sellele vaatamata
sobis meil temaga jutt hästi, pealegi pakkus ta mulle süüa. Toit, mille nimeks porridge
(puder), oli väga maitsev. Tegelikult oli see väga hea kissell. Et tema
unistuseks on saada mu ärasõidul enda käsutusse Eestist kaasavõetud
katsevahendeid, loodan, et aitab mu kohvrites leiduva kenasti sorteerida ja koolide vahel ära jagada. Kaupa
jätkub siiski vaid neile, kus õpetajad neid ka kasutama hakkavad. Seda on tundides
kerge välja selgitada. Kuna olin lubanud edasi
minna kõrvalasuvasse algkooli, sest juba 6-ndas klassis õpitakse elektroonika
aluseid, liikusingi sinna ja avastasin klassist pistikupesa. Vaat mis juhtub, kui
direktoriks on naine ja pealegi nunn. Seadsin
ruttu oma aparaadid töökorda ja panin seinale jooksma Vahuri filmi. Sest ka selle kooli lapsed tulid kirikust.
Seniajani, kui kõik kohale jõudsid, jätkus
paljudele äratundmisrõõmu ja imestamist. Pärast tundi pidin masinad siiski uuesti tööle panema. Aga siis
vaatasime lühemat, 10-minutilist versiooni.
Lõpp hea, kõik hea. Jällekuulmiseni
Mart
Comments
Post a Comment