Mondo toetuslaste tervisekontroll

-

Uus aasta tõi minu jaoks endaga kaasa uue projekti - teostan tervisekontrolli Mondo toetuslastele. Kokku toetab Mondo siin 130 last erinevas vanuses. Idee kontrollida laste tervist tuli peale seda, kui üks toetuslaps nii õnnetult kukkus, et vajas operatsiooni puusaproteesi paigaldamiseks.

Tervisekontroll koosneb kahest osast. Esialgu esitan lastele küsimusi nende varasemate haiguslugude kohta – kas nad on käinud kliinikus, mis olid probleemid ja kas nad said abi. Lisaks uurin ka traumade kohta, sest siinsed lapsed turnivad palju puu otsas ning istuvad mitmekesi motikate peal (liiklusõnnetused on siin sagedased). Leidsin, et oluline on küsida ka moskiitovõrkude olemasolu kohta, sest need, kes võrkusid ei kasuta, on läbi põdenud mitmeid malaariasse haigestumisi.

Kõigilt toetuslastel uurin nende toitumise kohta – mitu korda päevas nad süüa saavad, kas soe toit on neil iga päev laual, kes kodus süüa valmistab ning kas joogivesi on alati olemas. Üldjuhul saavad lapsed siin vähemalt 2x päevas süüa, mõni õnnelikum isegi rohkem. Õpetajate sõnul on kuival perioodil seis nukram, sest peredel ei jätku enam toorainet toidu valmistamiseks ega raha selle ostmiseks, nii et lapsed on söömata mitmeid päevi. Osad koolid pakuvad lastele 3x nädalas sooja toitu, kuid kahjuks ainult vähesed.

Parem seis on aga laste hügieeni osas. Olgugi, et tervisekontrolli ajal on lapsed üleni tolmused (jalgpalli ja mürgeldamise tõttu), on kõigil ligipääs puhtale veele ning enamus kodudes pesevad lapsed ennast 2-3x päevas SEEBIGA! Vett küll peavad nad omale koju tooma pangedes, aga kaevud on siin piirkonnas tihedalt, väikese jalutuskäigu kaugusel. Koolis teevad õpetajad lastele märkusi, kui nad pole enne kooli tulekut ennast pesnud, kui riided on mustad või juuksed liiga metsikuks läinud.

Lisaks uurin toetuslastelt valude kohta, magamiskoha kohta, tüdrukutelt menstruatsiooni esinemise kohta ning mida nad selle ajal kasutavad (raha olemasolul hügieenisidemeid, muidu tavalist riidekangast ehk cloth’i). Kui küsimused on esitatud, annan lastele sõna oma muredest rääkida. Nii avastasin ühe toetuslapse, kelle üks testis pole paraku alla langenud oma õigesse kohta. Diagnoosi nimi on cryptorchidism ehk laskumata munand. Kuna tegemist on teismelisega, vajab ta paraku operatsiooni.

Minu working station
Teine osa tervisekontrollist koosneb füüsilisest läbivaatusest. Läbivaatusel vaatan, milline on laste rüht, selgroog, õlad, abaluud, puusad ning kas neil esineb nabasong või mitte. Lisaks vaatan üle küüned, varbad ja jalatallad ning naha seisukorra. Iga laps käib kaalul ning üle saab mõõdetud ka pikkus. Et teada, kas toetuslaps vastab oma arengule, arvutan pikkuse ja vanuse suhet WHO kasvustandardite järgi. Laste puhul ei kasutata kehamassiindeksit, vaid hoopis soo, vanuse ja pikkuse suhet, kuna rasva- ja lihasprotsent on pidevas muutuses. WHO kasvustandardi kohaselt peavad olema lapse kasvukõver minimaalselt -2 ühikut, mis tähendab, et laps on veel normaalses arengus. Kui ilmub kasvukõverale -3ühikut, tähendab see, et laps on oma arengust maas ning paljuski on süüdi, et keha saa piisavalt toitaineid. Mondo toetuslaste seas ei ole siiamaani kedagi, kes oleks saavutanud -3 ühikut, kuid on paar piiripealset last.

https://www.who.int/growthref/cht_hfa_girls_z_5_19years.pdf?ua=1  - tüdrukute arengu kasvukõver

https://www.who.int/growthref/cht_hfa_boys_z_5_19years.pdf?ua=1  - poiste arengu kasvukõver


Viimasena kontrollin üle silmanägemise. Siinsete laste seas on see kõige sagedasem probleem. Silmanägemise kontrolliks kasutan Snallen-tabelit. Väiksemate lastega on aga probleemiks, et nad ei tea veel tähestikku ning seetõttu võtsin kasutusele ka kujunditega tabeli. Üheks kujundiks on süda, mille kohta kõik lapsed ütlevad armastus (nii armas 😊).

Kokkuvõtteks võin öelda, et toetuslaste tervis on üpris hea, probleeme ei esine palju ning esinevad probleemid on üldiselt lihtsamad. Minu osa selles projektis on vaadata üle, millised terviseprobleemid toetuslastel esinevad, järgmine vabatahtlik jätkab leitud probleemide tegelemisega/lahendamisega.
Toetuslapsed Zanlergu Primar-is ja Junior Highschool-is

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

-
Image
Coming to Ghana has been on my mind for a long time. Interesting culture and beautiful traditions, scenic nature, friendly people and tasty local cuisine were some of the things that would pop up on Google every time I was researching the country. When an Estonian NGO called Mondo provided me with an opportunity to come to Ghana as a climate change advisor volunteer for Kongo Community Development Association (KOCDA) under the European Solidarity Corps program, I was so incredibly excited and began reading about the country even more. I wanted to be prepared for every possible situation so that I would know what to say and how to react and would not offend anyone or get overwhelmed after seeing something that may not be so common in my home country. Mondo had also arranged trainings about the country and it's culture and advised of the things that should and should not be done in the country, so I felt absolutely prepared for this exciting adventure. However even after preparing so...
Read more

Finding my way in a new country

-
Image
During my first meeting with the board of my host organization, CoDA, someone asked about my experiences so far and whether my expectations were being met. From previous experiences, I have learned that it is best to approach projects like this with minimal expectations. Despite this, I can only say that the first month has exceeded my imagination. Everyone has been incredibly welcoming, making me feel at home in a new country almost immediately. The first month was all about adaptation and observation for me. I had to adjust to a new culture, new foods, and lots of new people. We also delved into the local culture and history, emphasizing the importance of introductions. Consequently, we spent the first two weeks traveling around Kongo and its surrounding areas, meeting key figures in the community.  Engaging in conversations with everyone I meet is something my Dutch self is not used to. At first, I struggled with the language, not only Nabt but also English. However, like everyt...
Read more

Until we meet again, Kongo

-
Image
I cannot believe I am saying this, but my time in Kongo village and Ghana in general is almost over. When I first came here, I thought 3 months and a half was plenty of time, but I could not have been more wrong. These months have passed by so quickly that it feels like I came here a week ago. I guess this just proves how amazing my life has been here, because time flies by so quickly when you are engaged in activities that are interesting and fun for you. And as much as I miss my country and my loved ones, I would love to stay in the village longer. I want to start my final blog by saying a huge thanks to a Kongo based NGO CoDA, that has been hosting me all this time. Their dedication to make me feel great in this village was incredible. Since the day I arrived in the village they treated me like a family member and helped me in every step of the way. Taking me around for sightseeing, teaching me the local language, cooking me delicious vegetarian meals, greeting me with a smile eve...
Read more