Mida õpime ja mida õpetame?

Kuna keskuses toimuvate koolitundide kirjeldused ja kursuste sisu on senini jäänud üldsõnaliseks, otsustasin, et panen veidi detailsemalt kirja, mida siin siis tehakse. Samuti ka pisut sellest, kui edukalt koolid momendil keskust kasutavad.

Koolid

Õpilaste meelistegevus - veebikaamera!

Koolid tulevad meie juurde tavaliselt üheks kuni kaheks tunniks korraga kas korra või paar nädalas, mõni ka vaid korra kuus. Soovitame tulla pikemaks, eriti neile kes tulevad kaugemalt. Senistes tundides on käsitletud päris erinevaid teemasid. Kuna paljude õpilaste jaoks on tegemist kas esimese või ühe esimestest kokkupuudetest arvutiga, siis on ka teemad algelised. Vaadatakse otsa nii arvuti käivitamisele ja sulgemisele, Windowsiga kaasa tulevatele lihtsamatele programmidele nagu Wordpad või Paint ning riistvarale (portid, ekraan, touchpad). Ka klahvidega ning hiirega tutvumine on tavaline.
Eriti meeldib lastele kõik kaameraga seonduv ning kuna tänapäeval on enamikes sülearvutites veebikaamera sisse ehitatud, siis nad võivad end kaamerast lõputult imetleda, pilte ning videoid teha. Trükkimise õppimiseks on populaarseim tööriist Mavis (Mavis Beacon Teaches Typing). Siiski ka seal kipub õpilaste tähelepanu hajuma, kuna programm võimaldab ka erinevaid värviküllaseid mänge mängida.

Mavis

Üldiselt peavad koolid graafikust kenasti kinni. Loomulikult on eeskujulikemaid ning neid keda tuleb iga kord läbi helistada ning utsitada tulema. Kahjuks on ka koole, kes on end graafikusse pannud kuid enamasti kohale ei jõua. Nendega tegeleme GESi ning kooli juhtkonna tasandil.
Samas nagu koolielus igal pool esineb ka siin palju ootamatusi ning on arusaadav, et palju tuleb ette erinevaid põhjuseid miks tulla pole võimalik. Küll on koolis spordivõistlused, puruneb mootorratas, on õpetajate koosolek või lihtsalt ununeb. Kuna siin kõik sõidavad mootorrattaga, siis kahjuks oli eelmisel nädalal ka üks väga traagiline sündmus. Kongo Algkooli IT õpetajal Michael´il juhtus lamaval politseinikul õnnetus ning kahjuks teda enam meiega pole. Algkoolis on lein suur, nii õpetjate kui õpilaste seas. Ei tea, millal kool uuesti normaalselt tööle hakkab, kooli suunatakse uus õpetaja või millal õpilased saavad jälle IKT-d õppida. Selline on kohaliku ühiskonna traagika, alati on kellegi matused.

Kogukonna kursus

Kogukonna kursuse algajate rühmas on märksõnaks trükkimine ja veelkord trükkimine. Selleks kuvame teksti nii suurelt projektoriga seinale ning õpilased kirjutad siis seal maha või kasutame samuti Mavise abi. Eelkõige üritan rõhutada kvaliteeti ning kiirus on praegusel juhul teisejärguline.

Paintis saab teha palju

Shift´i leidmine on raske, kahe klahvi korraga vajutamine on raske, hiirel parema ja vasaku klahvi vahel vahe tegemine on raske. Kahjuks ka Mavis kõikides arvutites ei tööta ning kui soovime vaheldust peame kasutama varianti, et poole tunni pealt vahetavad õpilased kohti. Samuti õpime Paint´i, mis mõnedel õpilastel tuleb paremini, mõnedel halvemini välja. Eks Paint´i roll ole ka rohkem hiire kasutamise harjutamine, õpilastele loomingulise vabaduse andmine ning julguse kasvatamine lihtsalt proovida. Kuna koolisüsteem on pehmelt öeldes raamistav, siis hindan kõrgelt neid hetki, kus õpilased võtavad ise otsuseid vastu ning ei tee kõike neile sisse tambitud mallide alusel.
Veidi edasijõudnumate rühmas oleme lisaks eelpool mainitule võtnud suuremalt ette ka MS Wordi ning mõned tunnid ka interneti teemadel teinud. Formati märgid, format panter, tabelid jm on kindlasti vajalik edasises elus, kuna õpilased saavad harjutada lisaks teksti tootmisele ka olemasoleva teksti puhastamist ning kujundamist. Sisu on ju terve internet täis, enamasti pääseb jalgratta leiutamisest ja trükivaevast. Imelik, kuidas me võtame seda kuidagi iseenesest mõistetavalt, et kõik on kuidagi mingis vormingus ja reegleid järgiv ning märkame kohe ja salaja hindame kui tekst on nö ”koledasti” vormistatud.

Godwin Yenbire kodu

Interneti õppimisega on muidugi kõige keerulisem, kuna noortel tavaliselt see võimalus puudub. Alustasime reeglitest, hoiatustest ning ohtudest. Ent kohe pärast brauseri ja aadressiriba tutvustamist on pea võimatu neid hoida planeeritud tunni teemade juures. Koheselt avanevad videod kõikvõimalikel teemadel alustades Nigeeria stand-up koomikutest lõpetades arvutimängude ülevaadetega. Kahjuks meie Interneti ühendus videote surve all vastu ei pea ning ka maht on piiratud. Seetõttu üle poole tunni korraga Internetis me ei veeda ja selle aja siis suuname neid aktiivselt ikka planeeritud asju tegema. Siiski on pooltund ka kohati motiveeriv preemia eelnev tund muudel teemadel pingutada, siis õpetaja Marten on ehk pisut leplikum kui ka mõned videod avanevad.

Õpetajad

Igapäevased koolide keskuse külastused annavad mulle ka võimaluse suhelda õpetajatega ning neid tundide ettevalmistamisel, läbiviimisel ning produktiivsemaks muutmisel abistada. Mitmed õpetajad baasteadmiste kasvatamist ei vaja, kuna on saanud adekvaatse hariduse ning on ka ise nö asjahuvilised. Nendega üritame tekitada lisandväärtust läbi veel nutikamate ning kiiremate lahenduste ning pedagoogiliste võtete. Nt ikkagi pole kuuldud default Windowsi lahendustest nagu Magnifier või Snipping tool. Pedagoogika poole pealt tihti ei mõelda, et milliseid oskuseid reaalselt püütakse enda tundidega lastes arendada.
Samal ajal käib meil ka IT õpetajaid, kes reaalselt arvutit kasutada ei oska ning kellele tuleb põhjalikumalt abiks olla. Küsitud on näiteks küsimusi, et mis vahe on Word`il ja Wordpad`il või et miks töölaual olevad ikoonid on erinevat värvi ning mida see tähendab. Suhtleme, oleme kannatlikud, näitame ja areneme kõik koos!