Koju, koju ehk kuhu kadusid kolm kuud?


Kurb aga tõsi, aga aeg on asjad kotti toppida ja tagasi kodusele Eestimaale naasta. Tegelikult ei plaani heietama hakata, vaid ikka rääkida teile viimastest nädalatest ja millega veel panustatud sai.

Külalised Yakoti JHS-ist


Koolide külastused keskusesse jätkusid vanaviisi. Küll oli viimastel nädalatel varasemast enam tõrkeid, kuna ühel nädalal oli koolides spordinädalal, mistõttu enamus koole tulla ei saanud. Samuti oli tormi tulemusena pikalt ära elekter ning kolm päeva oli keskus suletud, UPS tühi, arvutite akud tühjad ja uksed lukus.
Viimase kahe nädala jooksul oleme aktiivselt pidanud koosolekuid Emmanueli ja Galdinoga, et neil oleks ikka kõik käe sees ning tegevused jätkuksid vähemalt sama hoogsalt. Koostasime ka plaani, kuidas veel rohkem koole kaasata ning milliseid huvitegevusi võiks Emmanuel´i eestvedamisel korraldada. Samuti õppisime koos Google´i tööriistu, kuna edaspidi koostame ja hoiustame kõiki keskuse dokumente, lepinguid Drive´s.
Tugevama rühma õpilased diplomitega ja Galdino
Ka keskuse kasutamise graafik on seal ning koolidel on alati võimalik vaadata ajakohast infot, kui neil näiteks tekib soov endale aegu graafikusse lisada.
Emmanuel’iga alustasime ka ettevalmistusi, et tema eestvedamisel hakata IKT õpetajatele tegema koolitusi Mondo digipädevuste programmi ainetel. Valisime esimesed teemad programmist välja ning nüüd on tal vaja välja valida päev, ajakava koostada ning inimesed kokku ajada. Jään teda neti teel selles tegevuses edasi toetama.
Kindlasti on keskusele hea uudis ka, et läbirääkimistel Mondoga oleme leidmas lahendust leidmaks tulevikus keskusele väike eelarve, millest katta baaskulusid. Peamiste kuludena näeme peamiselt ette igakuist internetimakset, väikest remondifondi ning ka pisikest meelehead kogukonna vabatahtlikule/kaaskoordinaatorile, kelleks momendil on Galdino. Aprilli jooksul peaks asjad paika loksuma.
Noorema rühma õpilased diplomitega


Lõpule jõudsid ka kogukonna koolitused, kuigi täpsem oleks öelda, et koolituste esimene etapp. Nimelt võtab Galdino juhendaja rolli üle ning jätkab kogukonna noorte digioskuste arendamist. Ilmselt jätkavad paljud praegused õpilased ning tuleb ka hulganisti uusi lapsi lisaks, kuna juba praeguste kursuste ajal oli tihti järjekord ukse taga.
Kursuste lõpetamised möödusid väga meeleolukalt. Saime lastele veidi rõõmu pakkuda nii diplomi kui ka väikeste suupistete näol. Huvitav oli, et nii mõnelgi lapsel oli keeruline enda nime kirjapildi välja mõtlemisega. Ilmselt neil seda igapäevaselt palju vaja teha pole. Vähemalt nüüd on neil kõigil üks enda nimega paber kodus olemas. 😊
Samuti oli nende jaoks põnev animafilmi vaatamine. Ühe rühmaga vaatasime Big Hero 6 ning teisega Up, mõlemad tunnustatud animatsioonid. Kuigi kohalikul turul müüakse erinevate lääne multikate ning animatsioonidega kaunistatud kaupa, siis reaalsuses pole kohalikel lastel õrna aimugi, kes on minionid


või millest me räägime kui me räägime lohe taltsutamisest, ämblikmeestest rääkimat. Nende jaoks on need lihtsalt ilusad värvilised pildid Hiinas toodetud madala kvaliteediga särkidel ja koolikottidel. Nüüd ehk tunnevad nad vähemalt ära vaadatud filmide tegelased ja tekib rohkem seoseid.
Väga liigutav üllatus oli, et paljud lapsed olid joonistanud mulle tänutäheks pildi. Piltidelt leidsin nii iseenda, jõukuse ja õnne sümboleid, aga ka metsa raiuva mehe, auto, maja või jõe. Vist siis ikkagi sai tehtud tänuväärset asja, mida osati hinnata. Ka mina hindasin kohalikke õppureid, sõbralikke külaelanikke ning kõiki uusi inimesi, keda kohtasin, kõrgelt.


On olnud imeline aeg ja mina tänan!

Comments

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

Finding my way in a new country

Until we meet again, Kongo