Keskkonna teema: nii kauge ja nii lähedane

-

Minu missioon Mondo esimese keskkonna-alase vabatahtlikuna on juba täies hoos ja usun, et esmase tõese pildi elukeskkonna olukorrast siin Kongo külas Nabdami maakonnas olen saanud. Juba on selge, et loomulikult on teema siinse külakogukonna piiridest palju laiem ja külaelaniku igapäevaelust palju sügavam. Esimene asi, mis rabab Ghanasse saabudes, on kohutav plastireostus (hiljem mõistan, et see puudutab siiski põhiliselt maanteeäärseid asulaid, sügavamal savannis on olukord parem). Ning esimene vabatahtliku emotsioon koheselt koristada ümbrus stiilis "teeme ära" asendub peagi mõtetega sellest, kas inimesele on üleüldse antud oskust oma elukeskkonda puhtana hoida, või on see kõigest haritlaste ja valitsejate poolt peale surutud paarisaja aasta pikkune komme. Ma ei eristaks siinkohal Aafrikat või Ghanat, kuna samasugune mõttelaad, et prügi on kellegi teise ülesanne, on ju meilegi omane. Nagu Ghanaski, on minu kodusaarel Hiiumaal üsna tavaline seisukoht, et kui prügi on koristamata, siis ei ole see minu, vaid valitsuse tegemata töö. See, et mina viskan pudeli üle õla maantekraavi, ei ole enam minu probleem. 

Elamu Kongo küla servas

Aga siiski oleme me ka väga erinevad, viibiksime nagu erinevates aegades. Mind tabab mõte, et Nabdam on nagu 19. sajandi lõpu Hiiumaa. Taludes ei ole elektrit, voolavat vett ega käimlat, toiduaineid hoitakse aidas, süüa valmistatakse paargus lahtisel koldel, samas on inimesed saanud alghariduse, käivad korralikult kirikus, on puhtad, hoolitsetud, naised on ehitud ja ilusate soengutega. Naljaga pooleks on ehk põhierinevus selles, et Hiiumaal ei kandnud naised küttepuid ega kartulikotte pea peal, nagu siin kombeks (kartuleid siinkandis küll ei ole, siis ütleme, et hirsikotte. Mistõttu on Ghana naiste rüht oluliselt sirgem, ma usun). Ja siit suur küsimus kestliku elukeskkonna teemal: kas Kongo külal on võimalik astuda pikk sajandipikkune samm sinna, kuhu läänelik ühiskond püüab täna valja rabeleda, see on ökoloogiline, energeetiliselt säästlik ja ringmajandusele põhinev ühiskond? Kas pääseb Kongo küla elektrijuhtmete vedamisest igasse talusse, torustike ja puhastusseadmete rajamisest, prügilatest ja neljarealise maantee ummikutest? Kas saab sellest kõigest üle astuda otse tulevikku, säilitades oma elueskkonna ja traditsioonid? Ja-jaa, tüüpilised rohelise mõttelaadiga idealisti arutlused... 

Küla keskel turu ja poodide piirkonnas

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kohe alguses rääkida :) Elukeskkonna ja kultuuri teemade juurde veel jõuame. Tahtsin hoopis alustada minu esimestest päevadest siin Kongo külas ja kuidas mul vedas esimese ülesandega. Võtsin aidata Mondot õpilaste toetusprogrammiga, mis kujunes suurepäraseks võimaluseks näha piirkonda ja inimesi. Victori mõlkis mootorratta tagaistmel sõita mööda kiviseid tolmuseid teid küla kaugematesse nurkadesse vaesemate perede kodudesse, et Eestist saadetud kirju ja kingitusi kätte toimetada. Või anda andekatele keskkooliõpilastele üle rahaline toetus uue õppeaasta alguseks (mis nüüd just algas). Või aidata komplekteerida algkoolilaste abipakke, mis koosnevad koolikottidest, koolivormist, jalatsitest ja muust tarvilikust. Ning hakata nägema, kuidas siinne keskkonna teema on seotud hariduse, traditsioonide, majandusliku toimetuleku, religiooni ja riigikorraldusega. 

Õpingutoetus Eestist


Victor annab Babale üle kirja Eestist
Ja mis eriti oluline, kohe esimestel päevadel tutvuda väga viisakate, särasilmsete, sõbralike noortega, kellega suheldes aimata kohe selle suure riigi tulevikuväljavaateid. Ja mitte lasta end eksitada vaese ääremaaküla hooldamata miljööst.

Täna lõpetuseks väike kultuuriantropoloogiline äraarvamismäng. Koostöös Mondoga jagab algkooli õpilastele toetusi siinne ühing, mida juhib eelpoolmainitud Victor. Kes ütles mulle, et lastele nad raha kätte ei anna, vaid ostavad vajalikke asju. Selle põhjuseks on asjaolu, et isa võtab lapsele mõeldud raha ja ... nüüd küsimus, mida isa rahaga teeb? Kui Eestis oleks vast esimene vastus, et "isa joob raha maha", siis mis on vastuseks siin, Ghana kaugemas kirdenurgas olevas traditsioonilises kogukonnas?

Õige vastus: sest isa ostab kitse ja ohverdab selle.


Pärast naiste ühingu koosolekut


Location: R7VM+5J3, Kongo, Ghana

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

-
Image
Coming to Ghana has been on my mind for a long time. Interesting culture and beautiful traditions, scenic nature, friendly people and tasty local cuisine were some of the things that would pop up on Google every time I was researching the country. When an Estonian NGO called Mondo provided me with an opportunity to come to Ghana as a climate change advisor volunteer for Kongo Community Development Association (KOCDA) under the European Solidarity Corps program, I was so incredibly excited and began reading about the country even more. I wanted to be prepared for every possible situation so that I would know what to say and how to react and would not offend anyone or get overwhelmed after seeing something that may not be so common in my home country. Mondo had also arranged trainings about the country and it's culture and advised of the things that should and should not be done in the country, so I felt absolutely prepared for this exciting adventure. However even after preparing so...
Read more

Finding my way in a new country

-
Image
During my first meeting with the board of my host organization, CoDA, someone asked about my experiences so far and whether my expectations were being met. From previous experiences, I have learned that it is best to approach projects like this with minimal expectations. Despite this, I can only say that the first month has exceeded my imagination. Everyone has been incredibly welcoming, making me feel at home in a new country almost immediately. The first month was all about adaptation and observation for me. I had to adjust to a new culture, new foods, and lots of new people. We also delved into the local culture and history, emphasizing the importance of introductions. Consequently, we spent the first two weeks traveling around Kongo and its surrounding areas, meeting key figures in the community.  Engaging in conversations with everyone I meet is something my Dutch self is not used to. At first, I struggled with the language, not only Nabt but also English. However, like everyt...
Read more

Until we meet again, Kongo

-
Image
I cannot believe I am saying this, but my time in Kongo village and Ghana in general is almost over. When I first came here, I thought 3 months and a half was plenty of time, but I could not have been more wrong. These months have passed by so quickly that it feels like I came here a week ago. I guess this just proves how amazing my life has been here, because time flies by so quickly when you are engaged in activities that are interesting and fun for you. And as much as I miss my country and my loved ones, I would love to stay in the village longer. I want to start my final blog by saying a huge thanks to a Kongo based NGO CoDA, that has been hosting me all this time. Their dedication to make me feel great in this village was incredible. Since the day I arrived in the village they treated me like a family member and helped me in every step of the way. Taking me around for sightseeing, teaching me the local language, cooking me delicious vegetarian meals, greeting me with a smile eve...
Read more