Nabdam Girl's Model School

-
Varem olen siin juba põgusalt Kongosse rajatud uuest tüdrukutekoolist kirjutanud. Sel nädalal käisin neil uuesti külas ja kuna Mondo aitas koolil soetada väga vajalikud inglise keele ja matemaatika õpikud, kirjutan nende tegemistest siinkohal natuke pikemalt.

Kool alustas tegevust sellest sügisest, hetkel on seal üks klass, milles õpib 16 tüdrukut. Tulevikus on plaanis aasta aastalt üks uus klass lisada (Junior High School on siin kolmeklassiline) igasse klassi kavatsetakse õppima võtta kuni 35 õpilast, see on siinsete koolide mõistes tavapärasest väiksem arv õpilasi.

Haridusamet toetab kooli töötajate palkade maksmisega ja kohalik kogukond ruumide remondi ja mööbli soetamisega. Õpetajaid on koolis viis ja neli neist on naised, kaasa arvatud direktriss Cynthia Kapoti. Haridusamet valis kooli õpetajad, kes on juba oma töös kogenud ja samas ka aktiivse tegevuse poolest silma paistnud. Entusiasmi ja huvi oma töö vastu on õpetajatega rääkides selgelt näha. Kuigi hetkel on koolis vaid üks klass õpilasi, on kogukonna toel remonditud ka teine klassiruum ja seega on järgmisel aastal uue klassikomplekti vastu võtmiseks tingimused loodud.

Põhjus, miks just sellise kooli järele vajadust tuntakse, on see ,et tüdrukute haridus on Ghanas jätkuvalt halvemas seisus kui poistel. Seda eelkõige ühiskondlike normide tõttu. Peredes, kus majanduslikel põhjustel kõigi laste hariduse eest maksta ei jõuta, eelistatakse tihtipeale poistele hariduse andmist. Samuti on tüdrukute õppimine raskendatud seetõttu, et paljudes kodudes langeb enamus majapidamistöödest naiste õlule ja osad vanemad sunnivad oma tütreid väga palju tööd tegema. See tähendab, et ajal kui laps võiks õppida või puhata, et ta järgmisel päeval koolis keskenduda saaks, peab ta hoopis vett tassima, põllul töötama, süüa tegema või pesu pesema.
Majanduslikult ebakindlates peredest pärit tüdrukud võidakse ka väga varakult abielluma sundida, mistõttu noore haridustee peaaegu alati katkeb. Samuti pole haruldane, et vaesest perest või ilma vanemateta neiud kergeusklikult meeste meelitusi ja lubadusi usuvad ning selle tagajärjel teismelisena rasestuvad. Enamasti sel juhul mehed lapse kasvatamisel abiks ei ole ja neiud satuvad väga keerulisse olukorda, kus nad peavad ise haridust või töökogemusi omamata lapse eest hoolitsema hakkama.

Selliste probleemide ennetamiseks Girl's Model School loodud ongi. Kool on reaalainete kallakuga ning õpetajad on sellest lähtuvalt valitud. Sarnast tüdrukute mudelkooli formaati on edukalt katsetatud juba Ghana Põhjaregioonis (Karlba-Tuna maakonnas). Sealsed õpilased on peale keskkooli lõpetamist edukalt omandamas kõrgemat haridust näiteks meditsiini ja inseneri erialadel.
Klasside väiksuse tõttu saavad õpetajad igale õpilasele inividuaalselt läheneda, õpiraskuste puhul toetada, moraalset tuge pakkuda ja vajadusel peredega suhelda, et neidude edukus koolis tagada.

Õpetajate ja õpilaste motivatsioon ja töötahe on väga suured, aga alustava koolina on Girls' Model Schoolil ilmselgelt ka raskusi. Suurim vajadus on hetkel teiste ainete õpikute järele (puudu on veel nelja aine õpikud). Hetkel peavad õpetajad ilma õpikuteta töötades improviseerima. Samuti oleks koolil hädasti tarvis personaalarvuteid, et infotehnoloogia kursust läbi viia. (On ilmselge, et arvutiõpetuse tund ilma päriselt arvutit nägemata pole just kuigi tulemusrikas.)

Kokkuvõttes on tüdrukutekooli näol tegemist suure potentsiaaliga ettevõtmisega, mis loodetavasti pikas perspektiivis ühe olulise probleemi lahendamisele kaasa aitab. Vastutustundlike, aktiivsete ning kogukonnas liidrirolli mängivate naiste kasvatamine tuleb kokkuvõttes kasuks kogu ühiskonnale ja Mondo abi eest sellel teel ollakse väga tänulikud.
Õpilased annetatud õpikutega

Vaade koolile, õpilased õpikuid kandmas

Direktriss ja haridusameti direktor

Õpikute tembeldamine


Õpetajad inglie keele õpikutega

Uue klassiruumi renoveerimine

Tüdrukutekooli õpetajad

  

   


    

    



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Greetings from sunny Ghana!

-
Image
Coming to Ghana has been on my mind for a long time. Interesting culture and beautiful traditions, scenic nature, friendly people and tasty local cuisine were some of the things that would pop up on Google every time I was researching the country. When an Estonian NGO called Mondo provided me with an opportunity to come to Ghana as a climate change advisor volunteer for Kongo Community Development Association (KOCDA) under the European Solidarity Corps program, I was so incredibly excited and began reading about the country even more. I wanted to be prepared for every possible situation so that I would know what to say and how to react and would not offend anyone or get overwhelmed after seeing something that may not be so common in my home country. Mondo had also arranged trainings about the country and it's culture and advised of the things that should and should not be done in the country, so I felt absolutely prepared for this exciting adventure. However even after preparing so...
Read more

Finding my way in a new country

-
Image
During my first meeting with the board of my host organization, CoDA, someone asked about my experiences so far and whether my expectations were being met. From previous experiences, I have learned that it is best to approach projects like this with minimal expectations. Despite this, I can only say that the first month has exceeded my imagination. Everyone has been incredibly welcoming, making me feel at home in a new country almost immediately. The first month was all about adaptation and observation for me. I had to adjust to a new culture, new foods, and lots of new people. We also delved into the local culture and history, emphasizing the importance of introductions. Consequently, we spent the first two weeks traveling around Kongo and its surrounding areas, meeting key figures in the community.  Engaging in conversations with everyone I meet is something my Dutch self is not used to. At first, I struggled with the language, not only Nabt but also English. However, like everyt...
Read more

Until we meet again, Kongo

-
Image
I cannot believe I am saying this, but my time in Kongo village and Ghana in general is almost over. When I first came here, I thought 3 months and a half was plenty of time, but I could not have been more wrong. These months have passed by so quickly that it feels like I came here a week ago. I guess this just proves how amazing my life has been here, because time flies by so quickly when you are engaged in activities that are interesting and fun for you. And as much as I miss my country and my loved ones, I would love to stay in the village longer. I want to start my final blog by saying a huge thanks to a Kongo based NGO CoDA, that has been hosting me all this time. Their dedication to make me feel great in this village was incredible. Since the day I arrived in the village they treated me like a family member and helped me in every step of the way. Taking me around for sightseeing, teaching me the local language, cooking me delicious vegetarian meals, greeting me with a smile eve...
Read more