Nõiategu

Ilmad lähevad soojemaks ööd külmemaks ja kontrastid öö ja päeva vahel on tõeliselt tuntavad. Mina, kes ma armastan öist motosõitu tähistaeva all, pean isegi 2 kampsunit kaasa varuma. Aga jahedus on värskendav, eriti hommikuti. Üldse on päikseline kuiv kliima mind mõnusalt hellitanud ja turgutanud tervist, mis kallil kodumaal sugugi nii hea ei ole. Avastus minu jaoks. Minu aeg kontrastide maal Ghanas hakkab otsa saama - maal kus tipptasemel intelligentsus ja kõrgtehnoloogiline elustandard vastanduvad vaesuse ja lihtsaima lugemiskirjutamisoskuse puudumisega. Asju siin ei hinnata, ainus väärtus inimeste jaoks minu lähiümbruses on raha, mille eest saab osta süüa, riideid ja muud eluks esmavajalikku. Ja ega see plastmassiküllus, mis siin igal pool valitseb, ei panegi inimesi asju ihaldama. Euroopas levinud uurimuste kohaselt on plastmass tohutult kahjulik inimese tervisele põhjustades vähki, viljatust jne, aga siin kus inimesed sõna otseses mõttes lutsutavad plastmassi iga päev, ei ole viljakusega küll mingeid probleeme. Lapsi on palju. 

Nad õpivad küll varakult luiskama, aga ju see on üks nende ellujäämise strateegiatest. Mina kohtun lastega pühapäeviti, oma kirikus, kust nad mind esimesel külastusel avastasid ja on mulle truuks jäänud. Oleme koos voltinud kommipaberitest lennukeid, lipse, mütse, kokkulugemist õppinud, rääkinud elust Ghanas ja koolist, laulnud ja õppinud pilte tegema. 

1. advent - lastega joonistamas

Väga mõnus vaheldus minu igapäevatööle disainerina. Eks iga vabatahlik siin Ghanas leiab oma tee kuidas ümbritsevaga suhestuda - anda seda mina on anda ning võtta vastu seda, mida siinne elu läbi inimeste ja looduse pakub.

Yeng Pang Weaversite juures on õhkkond rahutumaks muutunud. Nad on minuga harjunud ja ei taha mind ära lasta. Täiesti arusaadav, sest koostöö on nii vaheldus, kui arengu võti, kui ka lihtsalt vajalik loomingulistele inimestele, mida paljud punujatest on. Kui selgus, et ma aega juurde ei saa ja ikkagi koju lähen, tehti mulle ülesandeks leida kedagi enda asemele. Mõte, et keegi kohalikest võiks võtta enda peale punujate manageerimise, on minu peas juba väga kaua keerelnud.

Aga nüüd oma lubaduse juurde kirjutada seekord lähemalt punumiskõrte värvimisest.

Kui miski asi on siin tõeliselt loominguline siis on seda just värvimisprotsess. Väikestes kotikestes värvipulbrid on külapealt soetatud ja saab hakata tegutsema. Elav tuli on kogu loo algus. Selle süütamine käib siinsete naiste käes kiiresti. Tulehakatuseks kasutatakse plastikut ja suured puurondid süttivad kui võluväel. Siis pannakse katel tulele - tõeliselt suur katel vähemalt 30 liitrit. 

Üks suurem värvimise päev Kongos

Veekogus lähtub kõrte kogusest, mida on vaja värvida. Värvitakse täpselt see kogus, mida lähema paari korvi punumiseks vaja on. Tagavaraks midagi ei toodeta. Tolm ja päike teevad oma töö ja mõjutavad kvaliteeti. Kui vesi on keema aetud hakatakse lisama värvipulbreid. Lusikas muidugi on, aga tegelikult saab kotikesest värvi raputades kiiremini ja ega lusikapeale panemine asja täpsemaks muuda. Värvija värvitoonitunnetus on väga oluline. Kui värvesi on valmis pannakse vajalik kogus kõrsi sisse ja segatakse käepärase puust kaikaga. Enamasti tuleb kõrsi keeta värvivees suhtelist vähe aega, aga mida tumedam on toon seda pikem on keetmisprotsess. Musta värvi jaoks pannakse koguni kõrtele kivid peale ja lastakse rahulikult värvivees olla. Enamasti tuleb kõrsi vees segada, siis välja võtta ja vaadata kas värvitooni heletumedus on õige ja kui on tumedamaks vaja siis pannakse tagasi niipalju kordi kui vaja. Ja värvipulbrit saab vahepeal ka juurde lisada, et tooni muuta. Põhivärvidest on olemas kollane, punane, tumesinine kõik teised toonid on siin muudatustega – rohekassinine, oranž, violettroosa ja toon mida kohapeal kutsutakse ink (midagi musta ja sinise vahepealset)

Jakoti punujatele värve võlumas

Toon järgnevalt mõnede värvitoonide saamisretseptid.

Roheline saadakse rohekassinise ja kollase seguna, pruun saadakse segades oranži, violettroosat ja rohekassinist, sügavpruun saadakse segades oranži, kollast, violettroosat ja rohelist, sinist saadakse rohekassinisest lihtsalt kõrt hoitakse värvilahuses väga vähe aega. Punase saamiseks värvitakse kõrs kõigepeal violettroosaks ja siis hoitakse oranžiz värvilahuses ja isegi oranž värvitakse segades kollast ja oranži.

Ühesõnaga peaaegu kõik värvitoonid valmivad värvipulbreid segades.

Õiget tooni tuleb vaadata kõrre sisu järgi ja kõrs tuleb peale värvimist lasta ka ära kuivada. Samuti mõjutab värvitooni teiste värvide kõrvalmõju. Helesinine nende mõistes, ei ole seda minu meelest mitte, aga kui ta on kõrvuti tumedamate toonidega siis ta mõjub tõesti helesinisena.

Kord juba tehtud värvitooni uuesti tegemine on vägagi täpsust nõudev tegevus ja sageli ei õnnestugi.

Mõnda värvitooni olen näinud selle 3 kuu jooksul vaid ühe korra. Ilus on pilt siis, kui on tellimuse lõpuperiood, korvid on valmis ja stuudio värvilisi korve pungil täis.

Saadetis Mondole

Tööd lõpetatud, lõpupeod peetud on aeg hakata liikuma. Pean ütlema, et olen rahul. Koostöö on olnud suurepärane, valminud lambikuplid on kenad ja igati väärt edasi arendamist, üks uus shoppingukorv ning mõned muudki tooted disainitud, kataloog tehtud ja kvaliteet paremaks. Tulemus on silmaga nähtav. Loodan, et suutsin muuta midagi ka nende inimeste mõttemaailmas – olla julgemad katsetajad, uskuda endasse ja näidata mida nad suudavad. Naised on Ghana alustala -  töökad, sõnapidajad, lahked, hoolivad- lihtsalt tohutult tublid.

Jakoti punujad- suured lapsed, väiksed lapsed ja töö käib