Mondo's volunteers in Ghana

“Brilliant But Needy” – A name that is very to the point but very apt for what it is. Every year, selected students from Nabdam district, who are transitioning into Senior High School, are awarded with a 300 Cedis grant (about €50) which comes from private donations. This year, 34 students were chosen based on, as you might expect, their academic achievements and the socio-economic situation of their families. This includes 14 continuous recipients, and 20 new beneficiaries, most of whom have just completed Junior High School. Being a high achiever from a poor family is not a commonly found combination here. Although the answer as to why that is is probably quite obvious, allow me to shed a bit more light from my own observations here over the last 2 months. The families of these children earn little to no money. The majority of them have parents or guardians who are subsistence farmers. Mostly millet and groundnuts because they are easy to grow and preserve. Maize is a...

           See   mille üle Ghanas mõtiskleda on muidugi aeg. Aeg lihtsalt kulgeb ja inimesed kulgevad koos ajaga. Valgus ja pimedus. Minagi ärkan siin hommikuti vara 6 paiku. Veedan tunni paar toas omaette. Vaatan netist mis maailmas toimub, mõtlen oma päeva läbi, et mida on vaja teha ja mida jõuab ja mida tahan teha. Siinne kulgemine on mind endasse haaranud. Eurooplase kiire kõnnak on taandunud aafriklase tasakaaluka loivamise suunas - ma naudin seda. Vesi tuleb kraanist aeglaselt ja iga asjaga on alati aega.   Alati on olemas homme või ülehomme. Kuumus muidugi ei võimaldagi väga teravalt liikuda ja mõelda vaid sunnib tasakaalukamalt tegutsema. Ja ometi jõuab kõik tehtud.  Lehed langevad, mangopuud on juba peaaegu paljad. Nad langevad küll teisiti: nad kuivavad pruuniks või krõmpsuks ning kukuvad siis alla täpselt nagu Suzi mulle kuu aega tagasi kirjeldas. Kuigi nende jaoks on siin põhiliselt 2 aastaaega vihmaperiood ja kuivaperiood, si...

Nädalas korra võtan kliinikus kätte sensoriga termomeetri ning huvipärast kraadin nii toa- kui ka välitemperatuuri. Iga nädalaga lisandub toatemperatuurile 0.5-1 kraad juurde (praeguseks 33,8kraadi), välitemperatuurist ma ei tea enam miskit, sest kella 12 ajal annab termomeeter error’it ning ütleb temperatuuriks HI. Aga me ei ole veel ära sulanud! Pigem on kliima talutavamaks muutunud, sest pea kuu aega pole enam vihma sadanud ja niiskustase on langenud. Loodus on ikka veel roheline, aga kuivamise märke on näha: ükspäev järsku avastasin, et meie maja kõrval olevad kaks baobab puud on oma lehed maha visanud. Mis ma vahepeal teinud olen? Oh, iga päev on mõni üritus! See kuu on olnud väga tihe festivalide kuu. Muidugi meie arusaam festivalist on hoopis teine kohalike mõistes. Siinne festival võib tähendada „püha“ päeva, kus rahvas istub lihtsalt baaris ja kohalikku muusikat lastakse suurtest kõlaritest, või hoopis teises äärmuses – regiooni pealik ilmub rahva ette trummimängu ja...