Mari teine nädal

Esmaspäev möödus Victoriga toetuslapsi kontrollides väga töiselt: külastasime nelja kooli (kaasa arvatud kahte piirkonna suurimat kooli) ja saime enamuse õpilastest pildistatud ja üle vaadatud. Natuke on segadust eelmisel õppeaastal Primary kooliastme lõpetanud õpilastega, kellest osade puhul ei olnud päris üheseid andmeid, millisesse junior highschooli nad edasi õppima asusid. Mõne üksiku erandiga saime siiski kõigi noorte käikudest teada.

Teisipäev kahjuks sama edukas ei olnud. Varahommikul (öösel) sadas vihma ja see tähendab siinkandis teadagi mida. Pidin kell 9.00 kunstitundi vaatlema. Kooli kohale jõudes karjatas direktor lapsi vitsaga mööda koolimaja ringi. Kunstitunni õpetajat vihma tõttu koolis ei olnud, vaatlesin selle asemel integrated science tundi, kus räägiti erinevatest viljadest. 6. Klassi tund oli sisukas ja õpetaja selgitas teemat põhjalikult. Visuaalsete näitlike materjalide puudumisel võeti teema seletamiseks appi päris tomatid, okra ja maisitõlvikud. Järgmiseks tunniks jäi lastel kodutööks kooli erinevate viljade toomine, mida siis juba tunnis klassifitseerima, lahkama ja joonistama asutakse. Kuna minu enda viimane bioloogia tund ikka väga sügavasse aegade hämarusse jääb, oli teema ka mulle igati põnevaks meeldetuletuseks (kas teadsite, et paprika on mari?). Õpetaja tuli paindlikult toime ka sellega, et poole tunni pealt liitus tunniga veel üks klass.. õpilasi oli klassis kokku 58 kuid mingeid distsipliiniprobleeme sellega ei kaasnenud. Lapsed kuulasid keskendunult ja võtsid aktiivselt sõna kuigi teema käsitlus jäi visuaalse materjali puudumisel ehk pisut kuivaks ja teoreetiliseks. Eelmisel nädalal tehtud kokkuleppe kohaselt läksin teisipäeval ka ühte küla lähimasse junior high schooli toetuslastega kohtuma. Koolidirektorit vihma tõttu ei olnud ja tundus, et enamust õpetajaid ka mitte. Lapsed magasid ja logelesid klassiruumides. Õnneks olid kõik toetusprogrammis osalevad tüdrukud koolis kohal ja saime nendest pildid tehtud ja kirjad üle antud. Plaanis oli ka Victoriga kell 12 kokku saada, et veel mõnda kaugemasse kooli sõita. Kella kolme paiku helistas Victor ja ütles, et mootorratas läks katki ja niikuinii ei oleks enam mõtet kuhugi minna, sest pärastlõuna on juba käes. Võrreldes eelmise nädalaga selline asjade käik mind enam ei morjenda. Pigem oligi tegu ootuspärase stsenaariumiga. Käisin korvipunujate juures, kus uus laadung korve just Bolgast nahakunstniku käest tagasi jõudis.

Kolmapäev, 21. september oli taaskord riigipüha- Founder’s Day. See päev on Ghana esimese presidendi Kwame Nkrumah sünnipäeva puhul pühendatud talle ja teistele riigi asutajatele. Koolitunde ei toimu. Aitasin siis hoopis Victoril kontoris arvutit ühendada (KoCDA kontoris on jälle elekter! Jee!), käisin korvipunujate juures ja hiljem sheavõi majas, kus sain ka käe võiseks. Päris põnev oli ise näha, kuidas jahvatatud ja röstitud pähkleid veega segades saab punakas-oranžikast püdelast massist järk-järgult hõbehall või. Nagu maagia! Või siis hoopis keemia.

Neljapäeval käisime ka viimased toetuslastega koolid läbi ja otsisime seni pildistamata õpilasi taga. Ka teise koolinädala lõpuks pole osad lapsed veel kooli tagasi jõudnud. Hea meel oli sellest, et mõned kadunud õpilased leidsime ikkagi üles.. umbes kümmekond last on veel üle vaatamata. Nendega tegelema jooksvalt tuleval nädalal.

Selle nädala loovustunnis tegime lastega looduslikest materjalidest maakunsti. Teemat seletama hakates jälgisin väikse ärevusega õpilaste nägusid.. sealt vaatas vastu umbusk ja segadus. Mõtlesin et oioi, see tund läheb vist küll aia taha. Tegelikult loksus kõik paika niipea kui päriselt kunsti tegemiseks läks. Õpilased töötasid asjalike meeskondadena ja tehti nii abstaktseid kui kujutavaid teoseid (selles osas jätsin vabad käed). Kui mina tuvastasin enne tundi ümbruskonna ja materjalidega tutvudes vaid üsna tagasihoidliku väljanägemisega kivikesi, puuoksi ja erinevaid lehti, siis lapsed teadsid täpselt, kust erinevaid õisi, lehti ja marju leida. Tööd tulid väga värvikirevad: üks uhkem kui teine. Nagu õigele maakunstile omane, kestsid teosed vaid üürikest aega. Hoolega peaaegu kahe tunni jooksul kokku seatud kompositsioonid loobiti tunni lõpus naerurõkatuste saatel tuulde ja lapsed jooksid kilgates ja käratsedes igaüks oma koju. Mina läksin ka koju: üsna väsinult ja päris õnnelikult.

Reedeks oli suur plaan Bolgasse turule minna. Ühelt poolt korvipunujate tellimuse viimaseid korve nahatöödest kätte saama ja teiselt poolt niisama kaupa uudistama. Samuti oleks hädasti normaalse kiirusega internetti vaja, et lõpuks ometi seni tehtud pildid üles laadida. Hommikul kell 6 ärkasin kõva vihmavalingu peale. Nüüd istun toas ja hoian pöialt, et ilm päeva peale ikka ilusamaks läheb.

Peale ilma selginemist ootame korvipunuja Monicaga poolteist tundi puu all bussi. Kõik mööduvad bussid on täis. Õnneks sõidab härra Azure haridusametist lõpuks mööda ja viskab meid ka Bolgasse ära. Kohtume nahatöid tegeva mehega (kes loomulikult ei ole tellimust valmis saanud) ja käime korvipunujate käsitööturul osadel korvidel järel. Bolgas kovikus istudes õnnestub lõpuks blogisse mõned pildid lisada. Toetuslaste piltide üles laadimisega on endiselt raskusi :( Eestis normaalsed internetikiirused tunduvad siin ikka väga utoopilised.