Mondo's volunteers in Ghana

Esmaspäev möödus Victoriga toetuslapsi kontrollides väga töiselt: külastasime nelja kooli (kaasa arvatud kahte piirkonna suurimat kooli) ja saime enamuse õpilastest pildistatud ja üle vaadatud. Natuke on segadust eelmisel õppeaastal Primary kooliastme lõpetanud õpilastega, kellest osade puhul ei olnud päris üheseid andmeid, millisesse junior highschooli nad edasi õppima asusid. Mõne üksiku erandiga saime siiski kõigi noorte käikudest teada. Teisipäev kahjuks sama edukas ei olnud. Varahommikul (öösel) sadas vihma ja see tähendab siinkandis teadagi mida. Pidin kell 9.00 kunstitundi vaatlema. Kooli kohale jõudes karjatas direktor lapsi vitsaga mööda koolimaja ringi. Kunstitunni õpetajat vihma tõttu koolis ei olnud, vaatlesin selle asemel integrated science tundi, kus räägiti erinevatest viljadest. 6. Klassi tund oli sisukas ja õpetaja selgitas teemat põhjalikult. Visuaalsete näitlike materjalide puudumisel võeti teema seletamiseks appi päris tomatid, okra ja maisitõlvikud. Järgmis...

Jõudsin Kongo külla eelmisel laupäeval, 10. septembril. Peale 16-tunnist bussisõitu möödus esimene päev natuke uduselt. Minu 18-kilone seljakott ja Mondo üle 20-kilone kohver hiivati Bolgatangas bussijuhi ohtra hädaldamise saatel kuidagi trotro katusele ja kui buss pilgeni rahvast täis topitud sai, võis sõit Kongo poole alata. Eelmiste vabatahtlike kirjelduste põhjalt teadsin, et siin on vihmahooajal täitsa roheline, aga sellist lopsakust ei osanud küll ette kujutada. Baobabi, shea- ja tiigipuud vaheldumisi maisi-, hirsi-, maapähkli ja sojaoa põldudega ning kitsed, lambad, lehmad kõikjal. Tee kõrval kraavis otsivad inimesed kulda. Mõnikord pidid leidma ka. Tulles Eestist, kus maa seest võib leida kive ja kartuleid, tundub see kuidagi absurdne. Maantee on täpselt nii auklik kui lubatud. Paaris kohas seisavad tee peal mahajäetud katkised reisibussid. Kongosse jõudes sain tuttvaks KoCDA juhi, Victoriga ja pakkisin oma uues kodus kohvrid lahti. Peale väikest puhkust Lebel House’is ...