Mondo's volunteers in Ghana

Päevadest saavad nädalad, nädalatest kuud. Kaugel pole hetk, mil saab pool aastat täis. Mis tähendab, et nii mõnigi meist peab järgmisel kuul kotid pakkima. Täpsemalt - kõik peale minu :-) Kõigepealt eelmise postituse lõpus kõlanud üleskutsest. Aidata meil arvutiklassi uusi arvuteid soetada, mäletate küll. Kõiki huvitavad tulemused ja kokkuvõtted, eks. Võttes lühidalt kokku - eriti palju see ettevõtmine meid unistuse täitumisele paraku lähemale ei viinud, aga eks see innusta meid midagi muutma ja püüdma leida uusi teid, et selleni siiski jõuda. Üks mõte on, aga sellest räägin lähemalt oma postituse lõpus... Tolmu tõttu on nähtavus üsna napp Oodatud-kardetud harmattan on käes. Õhk on ülikuiv ja mõnel päeval nii paksult tolmune, et päike läbi ei paista. Ja kõik on pidevalt tolmuga kaetud. Paned taldriku lauale, lähed veemasinast vett tooma ja tagasi tulles taldrikut ei leia – nii laud kui taldrik on ühtlase tolmukihi all. Väikese kunstilise liialdusega küll, aga tegelik...

Uus aasta tõi minu jaoks endaga kaasa uue projekti - teostan tervisekontrolli Mondo toetuslastele. Kokku toetab Mondo siin 130 last erinevas vanuses. Idee kontrollida laste tervist tuli peale seda, kui üks toetuslaps nii õnnetult kukkus, et vajas operatsiooni puusaproteesi paigaldamiseks. Tervisekontroll koosneb kahest osast. Esialgu esitan lastele küsimusi nende varasemate haiguslugude kohta – kas nad on käinud kliinikus, mis olid probleemid ja kas nad said abi. Lisaks uurin ka traumade kohta, sest siinsed lapsed turnivad palju puu otsas ning istuvad mitmekesi motikate peal (liiklusõnnetused on siin sagedased). Leidsin, et oluline on küsida ka moskiitovõrkude olemasolu kohta, sest need, kes võrkusid ei kasuta, on läbi põdenud mitmeid malaariasse haigestumisi. Kõigilt toetuslastel uurin nende toitumise kohta – mitu korda päevas nad süüa saavad, kas soe toit on neil iga päev laual, kes kodus süüa valmistab ning kas joogivesi on alati olemas. Üldjuhul saavad lapsed siin vähemal...