Mondo's volunteers in Ghana

Viimased kolm päeva olen Cape Coast'is. See ilus valge kindlus ookeani kaldal on kohutava ajalooga. Muide, ka Michelle Obama vana-vanaisa läks siit orjana Ameerikasse.

Niisugune idüll on siin Ampenyi kaluriküla külje all Cape Coast'ist  30km kaugusel lääne poole. Ärkan koos päikese ja kukkedega. On aega rahulikult  kokkuvõtteid teha ja teiste vabatahtlikega muljeid jagada. Täna on koolivaheaja esimene päev. Muidu nii rahulik rand täitus vabakslastud koolilastega. Kui meie tähistame poolaasta lõppu aktusega, siis siin on selleks kindlasti jalgpall või võrkpall. See on ju hea - lapsed saavad kõik aktiivselt osaleda. eelviimane pilt ongi rõõmus hetk pallimängus. Viimasel pildid kalur võrku viskamas - äkki näkkab!

Trenni & tööle Martin koos õpetajaga ja eesti sõbralt saadud kingitusega Tubli töörühm Kas ma selle kana kinkisingi? Saingi pirni põlema Lõuatõmbamise puu Õpetaja saab uue soengu

11-12-13 11. dets. 2013 oli üks põhjus, miks ma olen just praegu siin, Ghanas. Mitte ilusa aritmeetilise jada pärast, mille arvud moodustavad, vaid seetõttu, et inimesi sündis sel kuupäeval ka 65 aastat tagasi. See tähendab, et vaja rahulikult senise üle mõelda ja siis otsustada, kuidas edasi. Päev kujunes täiesti erinevaks planeeritust, kuid pakkus kindlasti hoopis rohkem rõõmu, kui lootsin. Kirjeldan.                                                         Öösel tuli mobiilipostkasti   oodatud sõnum, et saabusid Rapla poisi Sanderi uurimistöö küsimused Ghana õpilastele. Proovin avada arvutiga – paraku toas internetiühendust pole, nagu ikka. Jääb loota hommikule, kui saan mäe otsa ronida ( elame orus). Punane tuluke põles peas pidevalt – ele...