Kuumus seljataga, paduvihm pealinnas. Epiloog.
Istun pealinnaa Accra väikese hotelli spartalikus numbritoas ja naudin paduvihma akna taga. Kolm kuud läks... noh, ma ei ütleks, et lennates. Oli kiiremat ja aeglasemat aja kulgemist. Kuud olid erinevad. Jaanuaris oli sisseelamine ja kohanemine, huvitav oli jälgida oma vaimu ja keha harjumist võõra, siiski mitte vaenuliku keskkonnaga. Veebruar oli tegude aeg, siis sai oma plaanid käima tõmmatud ja kujunenud võrgustikud tööle pandud. Märts oli omamoodi raske kuu, sest oli pettumusi projektidega, ilm oli väga kuum ning muret tegi sõda Ukrainas. Lõpuks paistab nii, et sain oma ülesanded täidetud. Ning hüvastijätu sõnumid, mida saan Nabdamist partnerte käest, on väga positiivsed, kuigi kindlasti on neis omajagu viisakust. Märtsi lõpuks saime valmis oma keskkonnateadlikkuse näituse. Panime selle üles Kongo küla turule meie partnerorganisatsiooni KoCDA kontori ukse ette. Oli suurejooneline avamine, kohale tulid viie kooli esindajad kuuest. Kuna Sekoti kool asub üsnagi kaugel, siis ei olnud n...