Mondo's volunteers in Ghana

At the beginning of December I had an opportunity to visit my hosting organization KoCDA in Kongo village in the North of Ghana. The trip from Accra to Kongo took over 15 hours by car. As the time of my stay was limited, I had a planned schedule. Kongo is a small village and it felt very familiar and welcoming. Even though I was there only for a week, it felt very “home-like”. I was staying in the mission house, which was surrounded by green, with a big baobab tree at the front. The first day I was very cordially welcomed by Victor Mort, the CEO of KoCDA.  Kongo, in the North of Ghana. The grey looking trees are two big baobabs. With Victor Mort, COE of KoCDA. The North was so different from the South, as if I were in a different Ghana. The air was drier, it tasted different, and it was hotter during the day and cooler at night. The landscape and the architecture were different. Many households were built from sand bricks and had traditional structure, with special houses f...

When I received the confirmation about going for the mission to Ghana, I cried, feeling emotional, happy and grateful at the same time. I had about three weeks to get ready. That meant putting together a detailed plan and working it adaptable as time demanded. Little time and a lot to do. I was checking off the calendar days, changing the “to dos” from the list to “done”. In the same time, remaining cautious, that between all the arrangements, health checks, and other, I do not contract the virus. Parallel I was dissolving my flat, reducing and detaching from my possessions.  On the way... Two days before the flight, I was half an hour earlier before   the Covid testing booth was set up to be the first in line. The   test was relatively   fast and the results available online the  next morning. I was scared to   check them… I only had a   suitcase, a backpack, and what I had on me   left. Flat left to   clean up and th...

Minu vabatahtlik töö siin Kongo külas ei koosnenud mitte ainult kliinikutes tööl käimisest. Et ka iseennast proovile panna ja uusi teadmisi saada, alustasime koos Anaga (teine vabatahtlik – ämmaemand) projekti „Sexual Health Education“ ehk seksuaaltervise õpetus. Meie projekti eesmärk oli edendada õpilaste seas terviklikke seksuaalharidusalaseid teadmisi, arutada ja hinnata, kuidas neid sessioone (mida õpetajad regulaarselt viivad läbi) tulevikus parandada. Oma seksuaaltervise tunde viisime läbi kahes koolis – Girls Model School ja Zua Junior High. Esimene oli ainult tüdrukute kool, Zua koolis sai poistele ja tüdrukutele eraldi tunnid tehtud. Vanuserühm, kellele keskendusime, oli 13-19 aastat ning kokku osales umbes 140 noort. Iga grupp, kellega tunde läbi viisime, koosnes ligikaudu 20st noorest. Seksuaaltervise tundides keskendusime järgmistele teemadele: „Mis seks?“, „Mis on seksuaalne tegevus?“, seks ja nõusolek (consent), rasestumisvastased mee...

Päevadest saavad nädalad, nädalatest kuud. Kaugel pole hetk, mil saab pool aastat täis. Mis tähendab, et nii mõnigi meist peab järgmisel kuul kotid pakkima. Täpsemalt - kõik peale minu :-) Kõigepealt eelmise postituse lõpus kõlanud üleskutsest. Aidata meil arvutiklassi uusi arvuteid soetada, mäletate küll. Kõiki huvitavad tulemused ja kokkuvõtted, eks. Võttes lühidalt kokku - eriti palju see ettevõtmine meid unistuse täitumisele paraku lähemale ei viinud, aga eks see innusta meid midagi muutma ja püüdma leida uusi teid, et selleni siiski jõuda. Üks mõte on, aga sellest räägin lähemalt oma postituse lõpus... Tolmu tõttu on nähtavus üsna napp Oodatud-kardetud harmattan on käes. Õhk on ülikuiv ja mõnel päeval nii paksult tolmune, et päike läbi ei paista. Ja kõik on pidevalt tolmuga kaetud. Paned taldriku lauale, lähed veemasinast vett tooma ja tagasi tulles taldrikut ei leia – nii laud kui taldrik on ühtlase tolmukihi all. Väikese kunstilise liialdusega küll, aga tegelik...