Tutipäev
Oma viimases blogis ma kirjutasin, et lähen Ghanat avastama. Nüüd on sellest möödas rohkem kui kaks kuud. Jääb mulje nagu ma ikka tiirutaks ringi. Ma ei tea, kuhu see aeg kaob, eriti see aasta on olnud täielik ralli. Ghana muidugi on üllatav ja imeline. Ma reisikirjeldusel isegi ei peatuks, lisan lingi piltidega, vahel ütlevad need rohkem kui sõnad: https://photos.app.goo.gl/hgXz9X78gwegRdD27 Kui ma jaanuari alguses tagasi tulin ootas mind rõõmus üllatus. Kolm uut vabatahtlikku Heidi, Raymond ja Robert olid saabunud. Nendega koos oleme teinud palju põnevat: pühapäevased fimiõhtud, nädalavahetuse väljasõidud, kokkamine ja muud huvitavat. Muuhulgas organiseerisime koosoleku kohaliku juhi ja mentoritega, et vahetada mõtteid ja saada lähedasemaks. Selline koosolek toimus minu teada esimest korda ja leppisime kokku, et võiks ka edaspidi jätkuda, vähemalt kord kuus. Ma olen siin olnud juba mõnda aega ja näiteks ei teadnud, et mentoreid on seitse. Kolme mentori olemasolust polnu...